teisipäev, 25. jaanuar 2011

Purdah*

'Purdah' tähendab pärsia keeles kardinat. Mitmel pool islamimaailmas tähistatakse sama sõnaga ka praktikat, mille kohaselt naised peavad olema meestest eraldatud ning naiste kehad ja näod avalikes paikades viimseni varjatud.

Briti riigivalitsemise argoos öeldakse 'purdah' aga hoopis valimiste-eelse kampaaniaperioodi kohta, mil valitsusel on tavaks seada enesele tegevus- ja kommunikatsioonipiiranguid.

Esmase nõudena väldivad Briti ametnikud sel ajal kõikvõimalikke ettevõtmisi, mis võiksid seada kahtluse alla nende poliitilise erapooletuse või kutsuksid esile kriitikat, et riigi vahendeid kasutatakse parteipoliitilistel eesmärkidel.

Ning teiseks ei tohiks ükski valitsusasutuse tegevus konkureerida (või paista konkureerivat) valimiskampaaniatega avalikkuse tähelepanu pärast.

Need üldised põhimõtted on valimiste eel põhjalikumalt lahti kirjutatud, et anda täpsemaid juhiseid konkreetsete toimingute (näiteks üritustel osalemine) ja funktsioonide (otsuste langetamine, kommunikatsioon) kohta.

Mullu kevadel toimunud valimiste eel avaldatud juhises (Cabinet Office General Election Guidance 2010 .PDF) kirjutati esmakordselt detailsemalt ka sotsiaalvõrgustike kasutamisest. Juhis ütleb, et ametnike ametialane osalemine võrgustikes (nt Facebook), foorumites ja muudes avalikes elektroonilistes aruteludes peaks valimiskampaania perioodil piirduma teenuseid puudutava korralduslikku laadi infoga (nt teade e-teenuse ajutisest katkestusest) ning faktiküsimustele vastuste pakkumisega, viidates varem avaldatud infole.

Uus soovitus tekitas aktiivselt võrgustikke kasutavates ametnikes üksjagu ärevust. Näiteks teatas ühe ministeeriumi osakonnajuhataja Steph Gray oma blogis, et katkestab valimiste eel blogimise ja Twitteris säutsumise täielikult, sest "see on liiga riskantne" (vaata ka selle postituse jätkuarutelu Simon Wakemani blogis).

Lisalugemist:

* Mitte segamini ajada Burdaga. Burda oli esimene lääne moeajakiri, mis nõukogude okupatsiooni ajal Eestis müügile lubati. Burdas avaldatud populaarsetest lõikelehtedest sai tuhandete Eesti naiste rõivailu mõõdupuu ning koduse õmblustöö esmasisend. Seda, kas brittide traditsioonilise 'purdah' põhimõtted iseseisvas Eestis aktiivse valimisagitatsiooni ajal kunagi trendi seadma hakkavad, pole veel teada.

neljapäev, 20. jaanuar 2011

Maailma kõige lihtsamad viisid vabatahtlikkuse aasta tähistamiseks

Kui te veel ei tea, siis saabunud on Euroopa vabatahtlikkuse aasta. Siin on seitse tasuta ja minimaalset ajakulu nõudvat võtet igale vabaühendusele vabatahtlikkuse aasta tähistamiseks. Tore oleks, kui lugejad saaksid omalt poolt ideid lisada - eesmärgiks võiks olla aasta lõpuks leida 100 head (aga lihtsat!) ideed :)
  1. Märka, kui keegi vabatahtlikku tööd teeb. Näiteks on EMSLi jututubasid aidanud korraldada vabatahtlik Gertrud. Pole mingi vaev jututubade teksti juures seda ühe lausena ära märkida.
  2. Usu vabatahtlikkusse. Kui mitmeid kordi olen ma istunud aruteludel, kus käib arutelu: "Kes võiks seda teha?" - "Äh ma ei usu, et keegi seda tasuta teeks." Nagu mis mõttes? Arvan, et kõige parem viis vabatahtlikkuse aastat tähistada on oma suhtumist muuta ja olla rohkem lootusrikas, eriti vabatahtlike suhtes.
  3. Tee ruumi vabatahtlikule. Ole vabatahtlikele enam avatud. Mõelge organisatsioonis oma tavaliste tegevuste juures, kus saaksid vabatahtlikud kaasa lüüa.
  4. Proovi uusi viise. Kui seni olete kaasanud välisvabatahtlikke, siis nüüd otsige lisajõude kodu lähedalt, kui eelmisel aastal osalesid vabatahtlikud pigem konverentsimappide komplekteerimisel, otsi sel aastal püsisuhet mõne nö professionaalse vabatahtlikuga. Uued võimalused pakuvad rohkem võimalusi õppida ja areneda ja - tõesti - mille muu pärast vabatahtlikku tööd siis üldse tehakse.
  5. Tee vabatahtlikku tööd mõtestatult. Miks sa soovid selles ettevõtmises vabatahtlikuna osaleda? Mille võrra soovid targemaks saada, mida juurde õppida? Ja kas need ootused täitusid? Mida sina teeksid teinekord teisiti? Oled oma tähelepanekuid teistega jaganud? Tühipaljas sahmimine on paljude hädade algus.
  6. Avalikusta oma tegevusi. Teed organisatsioonis mõnd üritust, mis vabatahtlikkuse aasta ideed toetab? Hea võimalus on panna see Euroopa Vabatahtlikkuse aasta kalendrisse.
  7. Pane logo kodulehele. Kui sa korraldad enda juures pidu, mõtled ju ka, kuidas toas mööblit ümber sättida ja milliseid küünlaid põletada. Vabatahtlikkuse aasta on ka nagu pidu ja logo kodulehel igati sobiv kaunistus.
Jõudu!

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Mida arvatakse manifesti ettepanekutest?

Ligi sada inimest on avaldanud www.ngo.ee/manifest oma arvamust ettepanekute kohta, mida on kevadistest kärajatest peale välja pakutud kui vabaühenduste võimalikke ettepanekuid tulevasele Riigikogule ja valitsusele. Muist on teinud seda lihtsalt "toetan"-"ei toeta"-"ei oska öelda" vahel valides, paljud aga lisanud ka põhjalikumaid kommentaare. Et meie koduleht praegu veel (nii umbes veebruarini) ei võimalda lisatud kommentaare kohe nähtavaks muuta, siis otsustasime need allpool ära tuua, et arvamust avaldanud saaksid tutvuda ka teiste mõtetega ning mine tea, ehk ärgitavad need omakorda uusi.

Mõned omapoolsed kommentaarid veel:

Kust need ettepanekud tulid? Erinevatest kohtadest. Mõned ringlevad juba aastaid ja pakutakse siin-seal uuesti kellegi poolt välja (näiteks "protsendiseadus"). Mõned pärinevad läbi viidud uuringute soovitustest (näiteks hasartmängumaksu raha jagamise ümberkorraldamine). Suurem osa on välja käidud kohtumistel ja vestlustes ühenduste esindajatega - varakevadest peale toimusid ju üle Eesti erinevad arutelud kõigepealt EKAKi kuulamiseks Riigikogus ja siis kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 koostamiseks, aga eks selliseid mõttevahetusi toimu ju igal pool, kus inimesed kokku saavad. Mõned on meile saadetud e-posti teel. Mõnda oleme näinud hästi toimivat välismaal. Seega ettepanekute autorid on väga erinevad ja kindlasti ei oska me siin EMSL-is ka igaüht neist väga hästi seletada. Eks seegi on üks põhjus, miks neid kommentaare palume, et nõnda ka ise paremini selgust saada, mida üks või teine asi kaasa tuua võiks.

Kas need ettepankud on juba mingi "sõela" läbinud? Mingil määral. Meie kindel soov on, et esitatavad ettepanekud oleksid konkreetsed, mitte lihtsalt üldised loosungid ("Rohkem avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele!" või "Märgata ja tunnustada tublisid tegijaid!"). Teiseks jäid välja asjad, mis ei ole Riigikogu ega valitsuse, vaid näiteks kohalike omavalitsuste pädevuses. Keerulisem küsimus oli, mida teha asjadega, mis juba sisalduvad mingites arengukavades või kontseptsioonides ning on seega just kui juba otsustatud, ehkki veel mitte ellu viidud. Pigem otsustasime neid manifesti mitte panna, sest eesmärgiks ei ole mitte võimalikult pika loetelu saamine, vaid pigem vastupidi - vähem, aga kõige vajalikumad mõtted neist, mille peale suudame tulla. Oma arvamusest lähtuvat "meeldib"-"ei meeldi" valikut me selles etapis pigem ei teinud (vähemalt ei meenu mulle selliseid näiteid), nii on seal ettepanekuid, mida näiteks ma või mu kolleegid EMSL-is ei pea eriti heaks, aga samas, mis näitaja see meile meeldimine nüüd ikka nii väga on?

Mis saab edasi? Selle nädala lõpuni (9. jaanuar) ootame www.ngo.ee/manifest ettepanekutele veel kommentaare ja poolt- või vastuhääli. Siis vaatab EMSL-i nõukogu need läbi ja püüab parimad ettepanekud välja selekteerida. See ei toimu kindlasti 1:1 hääletustulemuste järgi (praeguse seisuga on näiteks kõigil ettepanekutel rohkem poolt- kui vastuhääli), aga antud hääled ja kommentaarid on selle juures hästi oluliseks abiks, et hea valik teha. Ning eks siis hakkab tavapärane tutvustus- ja veenmistegevus.

Aitäh kõigile, kes on juba arvamust avaldanud ning jätkame arutelu!

Esimene

Anda inimesele võimalus valida, kas ta soovib tehtud annetuselt tulumaksu endale tagasi saada või kannab Maksuamet selle summa hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks.

Pooldajad:
  • See võimalus võiks olla seetõttu, et nii oleks inimesel mugavam ja lihtsam annetada ja see kindlasti suurendaks annetajate hulka.
  • Me ju annetane raha omal vabal valikul, osadel MTÜdes on liikmemaks nii suur ja see annab tõesti rahasüsti.
  • Väga mõistlik.
  • Arvan, et tulumaks liikugu annetuse saanud organisatsioonile
  • Hea algatus. Täna on vähe toetuse saajaid, aga selline süsteem levib ja hiljem toetuse saajate hulk kasvab.
  • Riik ei peaks olema soodustatud isik, kes saab kasu kolmandale isikule tehud annetusest. Analoogselt seisukohaga, mille kohaselt ei ole riik enam pankroti korral teistest isikutest soodsamas olukorras.
  • Ka väike summa aitab organisatsioonil püsida ka siis, kui tegevuses on mingil põhjusel väike seisak, veelahe fokusseerimises, uute seisukohtade väljatöötamises.
  • Väikese organisatsiooni jaoks on ka väike annetus oluline. Riigi seisukohalt vastuvõetam ehk seetõttu, et too riigile olulisi kulutusi.
  • Kõige lihtsam ja läbipaistvam viis TSÜ-de täiendavaks toetamiseks, mis põhineb annetaja selgel motivatsioonil ühendust ülepea toetada.
  • Mida vähem raha edasi tagasi liigutatakse, seda vähem kulu

Vastu:
  • See aitab elujõulisemaid organisatsioone, keda ilmtingimata pole vaja toetada
  • Tulumaksusoodustus kaotab mõtte
  • Alternatiiv: kui nüüd lihtsalt kokku võtta siis peaks riigieelarvest MTÜ-de toetamiseks rohkem raha eraldama. Mitte läbi keerulise protsessi aga RE arutamisel erakonnad otsutama, et nüüd antakse MTÜ-dele (KÜSK-i kaudu) rohkem raha.

Teine

Anda inimesele võimalus suunata 1-2% oma tulumaksust otse mõnele avalikes huvides tegutsevale vabaühendusele.

Pooldajad:
  • Kindlasti on inimesi, kes seda ka praegu teevad, raha tõesti sunnib ka huvi tundma tegevuse vastu rohkem.
  • Võimaluse andmine ei too kellelegi kahju, järelikult ei peaks sellele vastu olema.
  • Kui seda ei proovi, siis ei tea, kuidas see ellu rakendub. Kui on näha, et asi metsa läheb, saab ju uue muudatuse teha. Võiks olla kaks-kolm aastat pilootprojekt, et kes soovib, saab seda teha.
  • Seejuures ei tohi vähendada teisi rahaallikaid. Hea võimalus tõsta tavainimeste teadlikkust kodanikeühenduste olemasolust ja tekitada side ilma otsese rahast loobumiseta toetaja jaoks. Hea koostöö märk kodaniku, ühenduse ja riigi vahel.
  • Tegelikult võiks kehtida selline tulumaksu suunamine kõigi kodanike suhtes. Kes ei ole oma eelistust teinud, siis nende tulumaksuosa laekub maakondlikule kogukonnafondile, mille alla on loodud kodanikeühenduste sihtkapital. Kui maakondlik kogukonnafond puudub, siis laekub summa Kodanikeühiskonna Sihtkapitalile.
  • Toetan eelkõige seepärast, et on organisatsioone, kelle rahastus seeläbi suureneb.
  • Kuid ilmselgelt saab siin väga suure osa toetustest sotsiaalselt hästi mõistetavad valupunktid - nälgivad ja kodutud lapsed jne ning jäävad tahaplaanile vähem valulikud, kuid mitte vähem vajalikud tegevused
  • Tõesti, ideel on väga tugevad plussid ja miinused. Ohtude vähendamiseks oleks vaja mingit väga tugevat internetiportaali, kus on kogu vajalik info ühendustest, ühenduse fundraising eesmärk ning mida selle rahaga siis saab teha. Otsustamise kuupäev võiks olla suhteliselt varajane - a la Toomapäev. Võiks olla ka valikuvõimalus suunata oma raha mitte konkreetsele ühendusele, vaid valdkonda (otsustab ekspertkomisjon) või KÜSKile.
  • Inimene peaks oma otsustes vaba olema
Vastu:
  • See muudaks vabaühendused sama populistlikuks kui erakonnad...
  • Peale summa suuruse on oluline vaadata ka administreerimiskulu. Eestis on lihtne maksusüsteem, kui hakkame seda keerulisemaks tegema, on see riigile lõpuks väga kulukas.
  • Enamik ei viitsi sellise peensusega tegelda.
  • Haigla on kasumit taotlev juriidiline isik, varjupaigad jms ühendused ei ole riik, makse kogub ja jagab riik. Tuleks jääda rusikareegli juurde, mitte teha susserpussereid.
  • On MTÜsid, mis võiksid tegutseda sellise toetuse baasil. MTÜd, mis suudavad oma sihtgrupi või -teema viia inimesteni ja käivitada rahakogumise kampaania. Selle valiku võiks ühendused ise teha ja nii raha kogudes on nad ennast kuskil registreerinud ja sellega loobuvad riigi käest vastavale tegevusele rahataotlemisest. Küll aga on abikõlblikud oma tegevusvõimekuse kasvatamise projektivoorudes.
  • Just nende välja toodud nõrkade kohtade tõttu ei toeta. Minu arvates esimene punkt oleks piisavalt hea võimalus selleks, et suureneks huvi ühenduste vastu ja ühendused omakorda oleks rohkem motiveeritud teavitustööd tegema.
  • See võiks olla hoopis saadud ettevõtete kasumist
  • Ebapopulaarsemad tegevused (sotsiaalteenused jms) jääb tähelepanuta ja riigil jääb see osa tulust laekumata.
  • Ettepaneku nr 1 taustal pigem ei toeta - olgugi vabatahtlik, võib inimene mõnedel juhtudel sattuda sundseisu või teiselt poolt tõugata vabaühendusi toetuste kerglasele "kalastamisele".
  • Samm nn. õhukese riigi suunas, mis suurendab veelgi rikaste maksumaksjate mõju kodanikuühiskonna toimimisele

Kolmas

Teha riigi kogutavad andmed vabaühenduste kohta (aastaaruanded, põhikirjad jms) kõigile tasuta kättesaadavaks.

Pooldajad:
  • Kodanikeühenduste suurim relv saab olla avatus. Seda peavad nad nõudma riigilt ja selles osas peavad nad ise eeskuju näitama.
  • Mida avalikum on säärane teave, seda enam innustab ta inimeste omaalgatust ja mõjub kahtlemata soodsalt kodanikuühenduste arengule.
  • Mida läbipaistvam on sektori tegevus, seda vähem on nn musti lambaid, kes täna vabaühenduste varjus hämaraid tegusid teevad ja sektori mainet rikuvad.
  • Kui me palume riigil ja asutustel olla läbipaistvamad, aga ise eeskuju ei näita, siis ei ole lootust ka riigi läbipaitsvusele. Ja lisaks, miks jalgratast leiutada.
  • Jah, riik võiks ise kaasa aidata MTÜde läbipaistvusele. Kuni seda ei tee, pole ka õigust etteheiteid teha.
  • Ei näe, et nähtavus võiks probleemne olla. Nagu öeldud, see info on niigi kättesaadav.
  • Mida suurem on avalikustamine, seda enam kaob võimalus MTÜ nime all toimetada kahtlastel üritustel
  • Avatus on tähtis. Kuid kas see ei too kaasa organisatsiooni privaatsuse kadumist? See on nagu perekond, kust ei kanta välja sisetülisid rahva ette.
  • Positiivne on läbipaistvus ja võrdlemise võimalikkus.
  • Alati saab vabaühendusi kutsuda üles järgima dokumentide avalikustamise head tava oma kõigile kättesaadaval kodulehel.
  • Igati põhjendatud ja õiguspärane ettepanek, mis on kooskõlas ka EL PSI direktiivi põhimõtetega.
  • Kuigi 25 krooni pole eriti suur summa, pole selliste andmete juurdepääsu piiramine põhjendatud.
  • Heategevus peab olema läbipaistev, sest muidu hakkavad liikuma kuulujutud ja on oht, et heategija saab oma heategevuse eest sarjatud
Vastu:
  • 25 on sümboolne raha, tegelikult võiks olla 100, oleks vähem luusijaid andmete kallal.
  • Teatavasti on MTÜd ka ametiühingud, kes tegutsevad TA juures. Väga kättesaadavaks andmete tegemine võimaldab haavata AÜ-sid, teatavasti töötavad ettevõtted suures enamuses AÜ-dele vastu
Kahtlejad:
  • Selle realiseerumisel võiks jääda nö viite- või üleminekuaeg, et ühendused saaksid ebameeldivusi ennetada (likvideerumise või professionaliseerumise läbi)
  • Siin tuleks täpsustada, kui palju selle ettepaneku elluviimine maksma läheb
  • Süsteem peaks olema kõigile registris registreeritutele ühtne - kas sel juhul taotleda ka äriühingute kohta käivate päringute pealt riigilõivu kaotamist? Kui see on võimalik, siis miks ka mitte. Riigilõivu eesmärgiks peaks olema katta registri toimimisega seotud kulusid, seda ka MTÜde puhul.

Neljas

Eristada registris avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühendused kodanikualgatuslikest ehk vabaühendustest.

Pooldajad:
  • Nõus. MTÜ-l/SA-l ja MTÜ-l/SA-l on tihti suur vahe.
  • Jah, korrastab maastikku
  • Kodanikealgatuslikeks tuleb lugeda ka neid juriidiliste isikute loodud vabaühenduslikke mittetulundusühendusi, mis on loodud kodanike heaks.
  • Kindlasti peaks eraldama korteriühistud
  • Erakond ei ole ju oma mõttelt MTÜ, erakond taotleb ikka väga selgelt kasumit. Erakond ei ole kolmas sektor, vaid poliitiline kasumit taotlev isik.
  • Nõrga koha argument ei ole esitatud just asja tuuma järgi. Asja tuum on seotud ikkagi kodanikuühiskonna tegevuseesmärkide ja olemasolu mõtte järgi - kodanikualgatuse edendamine ja ühiskondliku sidususe suurendamine huvigruppide koondamise kaudu jne (mida on kirjeldatud lõigus "Miks hea"). Riiklike SAde ja KOVide all tegutsevate SAde/MTÜde seos kodanikualgatusega on väga vaieldav. Samuti tuleks eristada rahastusasutustena tegutsevad fondid.
  • Jah, kindlasti on vaja eristada. Omalt poolt lisan seni arutamata probleemi - MTÜ vajalik liikmeskond ja selle üle arvestuse pidamine. Praegu MTÜ küll mõne liikme poolt asutatakse, kuid hiljem tegutseb seal vaid üks inimene - juhatuse liige. Sisuliselt on see vastuolus MTÜ põhimõttega, kus liikmed teostavad konttrolli MTÜ tegevuse üle ja tagavad nii MTÜ eetilise käitumise. Üha enam on MTÜ-sid, kus liikmed ei etenda mingit rolli MTÜ tegevuses ning MTÜ on vaid teistlaadi juriidiline vorm ettevõtluseks. Oleks vaja hakata tegelema teemaga, kuidas olla kindel, et MTÜ-del on ikka liikmed ka. Lahenduseks saab olla kohustuslik liikmemaks ja selle kajastamine aastaaruandes.
  • Vahe võiks olla hästi lahti seletatud
  • Ei pruugi anda eksitavat signaali, sest ei eristata "paremaid" ning "kehvemaid". Pigem eristatakse "erinevaid". Samaaegselt tuleb rääkida ka sellest, millised võimalused on valitsuse mõju all olevatel ühendustel tegutsemiseks - millist lisaväärtust võib selline tegutsemisvorm anda.
  • Tegelikult tuleks MTÜde klassifikatsiooni täiustada ka muus osas. Üheks parameetriks võiks seejuures olla ettepanekus sisalduv.
  • Praegune olukord tekitab segadust, mh rahastuse taotlemisel.
  • EU Leader tegevuses on vabaühendused eraldatud, pole probleemi. Alt üles tulev kodanike initsiatiiv on midagi muud kui KOV-ide või teiste mittetulundusühenduste tegevuste eesmärgid.
Vastu:
  • Ma ei näe, et see eristamine suurendaks läbipaistvust või oleks mingil muul moel kasulik
  • Eristada registris olevad avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühendused kodanikualgatuslikest ehk vabaühendustest - seda ei ole lõpuni ausalt võimalik teha
  • See piir pole tihti nii selge ja ma ei näe sellel mõtet
  • Piirid on hägusad. Iseregulatsioon sotsiaalsete võrgustike mõjuväljas peaks olema piisav.
  • Võib tekitada segadustkülvavat terminite paljusust
Kahtlejad:
  • Minu jaoks pole nendel erilist vahet, aga selgust ehk tegevusse tooks
  • Kas vastupidi oleks võimalik - luua avaliku sektori mõju all olevatele MTÜdele oma eksisteerimisvorm?
  • Jäi veidi ebaselgeks, kuidas eristada avaliku sektori valitseva mõju all olevaid mittetulundusühendusi teistest?

Viies

Suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali riigieelarvelist rahastamist kahekordseks (40 miljonile kroonile aastas).

Pooldajad:
  • Riik peab endale selgeks tegema, kas ta soovib kodanikke kaasata või jätkab samas vaimus, et kodanikku on vaja ainult valimiste päeval
  • Kodanikud läbi kodanikeühenduste peaksid omama raha kasutamisel suuremat kaalu kui poliitikud. Sest et see on kodanike maksuraha. (Ja poliitikud võivad ju ka kodanikuühendusse kuuluda)
  • See on hädavajalik, sest paljud fondid on Eestist lahkunud ja KÜSK on üks väheseid, kus asi toimib kiirelt, läbipaistvalt, paindlikult. Kindlasti teha eraldi konkursse suurtele, aastaid tegutsenud organisatsioonidele ja alles alustavatele vabaühendustele, kes teevad esimesi samme projektimaailmas. Rahasüsti vajavad mõlemad.
  • Toetusprogrammid on asjakohased, et suurendada tegevusvõimekust, sihtkapitali olemasolu on väga vajalik. KÜSK reeglid tuleks üle vaadata. Olen kohanud kriitikat. Tuleks lähtuda mõistuspärasusest, loogiliselt mõtlevate inimeste jaoks esineb tingimustes kummalisi momente, mis ei ole põhjendatud.
  • Pöördusin eraldi ettepanekutega Kodanikeühiskonna arengukava koostamise käigus. Kahjuks tagasisidet ei saanud. Minu ettepanek on see, et KÜSK-i rahastus võib küll suureneda, aga mingi osa sellest peab jõudma kohalikule tasandile otsustamiseks. Seejuures on oluline, et kõike ei jaotata laiali vaid osa jääb nö. sihtkapitali. See garanteerib, et aastast aastasse kapitali osa suureneb ning tagab järjest enam stabiilsema rahastuse. Osa rahast peab jõudma kohalikele kogukondlikele fondidele.
  • Nõrga koha argument ei ole seotud asja tuumaga jällegi. KÜSKi töö KÜd puudutavates erinevates strateegiates paika pandud eesmärkide elluviimiseks nõuab enam vahendeid ning asjasse ei puutu taotlejate nõrkus või lati alla laskmine. Pseudomure. Kapital loodigi, et tõsta KÜ suutlikkust. See ei ole mingi ühenduste koorekihi fond, vaid arendusfond, mille eesmärgiks on KÜ kandepinda ühiskonnas laiendada, mis ühtlasi tähendab ka tööd nõrgemate ühendustega.
  • KÜSK on pannud kodanikuühiskonna elama maakondades
  • Selline eelarve võimaldab ühenduste tegevussuute suurendamise vajadustele paremini reageerida ja täita ka kompetentsikeskuse rolli. Näiteks võiks siis käivitada ka EL projektide kaasrahastamise taotlusvooru ja selle abil veelgi enam ressurssi Eestisse tuua.
  • Pigem tähendab uute taotlusvoorude tekkimist ja võimalust pöörata tähelepanu sellele, mis praeguste prioriteetite hulka ei mahu
  • Pigem suurendada KÜSKi rahastust, kui ellu rakendada 2. punkti.
  • Kui latt ei lange, on see ettepanek väga hea! Samas on võimalik rohkematel kodanikeühendustel toetuse läbi tugevamaks ja "tegijamaks" saada.
  • Arvan, et väide "Rohkem toetusi võib tähendada ka vähem tähelepanu igaühele neist" ei pea paika. Pigem on mõju vastupidine, so. suurem toetus tekitab andja juures suurema huvi oma rahakasutuse kohta
  • Ettevõtted võiks annetada mingi protsendi oma kasumist näit. 1 %
  • Pooldan, sest kui KÜSK jätkab ühenduste võimekuse arendamist, on ka toetuste kasutamine efektiivsem.
  • KÜSKi toetuste ampluaa peaks nagunii laiem olema, praegu jagatakse erinevates voorudes väga kitsastele tegevustele, kusjuures kunagi ei ole ette teada, kes järgmisest voorust raha võivad saada. Võiks olla ka Vabaühenduste Fondi sarnane programm, kus vähemalt mõned voorud on pikemalt ette teada, siis saavad ka kodanikuühendused paremini oma tegevusi planeerida.
  • Palun andke aru, et toetuste saamisel võtavad MTÜ-d kanda oluliselt kõrgema majandusriski kui KOV oma garanteeritud eelarvega (projekti raha laenad, teostad projekti, teed paberid ja siis saad raha tagasi) seejuures toidad laenuprotsendiga panka.
Vastu:
  • KÜSK ei ole reaalses elus end tõestanud. Aeglane, muutustele reageerimisvõimetu, läbipaistmatu - need on KÜSKiga seonduvad märksõnad.
  • Rohkem raha on tore, aga probleemiks see, et MTÜ-d elavad a) EL rahadest, b) riigieelarvest, mitte c) liikmemaksudest
  • Tundub täitmatu unistusena. Selle asemel võiks kaaluda ettepanekut, et KÜSKi ja ka teiste kodanikuühiskonnale suunatud programmide (kohalik omaalgatus jms) suureneks vähemalt inflatsiooni võrra. (+ mingi mõistlik %)
  • On valdkondi, mis vajavad hetkel rohkem toetamist. Majanduse paranedes vaja kindlasti taastada endine olukord ja analüüsi tulemusel vajadusel järk-järgult suurendada.
Kahtlejad:
  • Raha võiks alati rohkem olla, aga kas siis peab nii suurt summat kohe kahekordistama? Vahest tasuks alustada väiksemast kasvust, näiteks 25 miljoni peale? KÜSK-i tegevuses on aga teisigi olulisi asju, millega tuleks tegeleda. Näiteks võiks pidevalt olla avalik kahe aasta toetusprogrammide plaan - millal millised konkursid välja kuulutatakse ja nende ajakava. Siis saavad ühendused oma tegevust ja taotluste kirjutamist pikemalt planeerida. Kuidas üldse KÜSK-i programmid kujunevad, mis on nende loogika? Vahel tundub, et mõned otsused tehakse natuke liiga spontaanselt. Küsimusi on veelgi. Samas väga hea, et KÜSK on olemas ja paljud asjad on nende tegevuses hästi - KÜSK peab kindlasti jätkuma.
  • KÜSKil on kohati suhteliselt jäigad nõuded, millest tulevalt ei saa ka projekti käigus muutuvaid tingimusi efektiivselt muuta ja ära kasutada. Konkreetsed nõuded on kohati küll õigustatud, kuid MTÜde paidlikumat ja loovamat lähenemist piiravad kui liialt bürokraatlikuks lähevad.
  • Sõltub paljudest teguritest. Miks just kahekordseks?
  • Enne tuleks täpsustada rahastamise korda, et see ei soosiks vanu ja suuri organisatsioone
  • Toetan KÜSKi eelarve suurendamist, kuid arvestades optimaalset toetatavate projektide hulka, oleks ehk veidi väiksem tõus mõistlik ja suureks abiks. Ehk oleks 25-30 MEEK paras. Silmas tuleb pidada ka seda, et KÜSK eelarve suurenemise arvelt ei tohiks väheneda muud sektorisse eraldatavad toetused. Samas võiksid ministeeriumid kaaluda võimalust kaasata KÜSK tegevustoetuste eraldamise otsustamisse.

Kuues

Korrastada hasartmängumaksust ühenduste rahastamise süsteem vastavalt 2008. aastal BDA Consultingu välja töötatud mudelile (eristada projekti- ja tegevustoetused, viia väiketoetuste otsustamine maakondadesse jne)

Pooldajad:
  • Elu on näidanud,et muutusi on vaja. Meil on vaja ju, et kodanikkond tugevneks. Killustatuse vastu aitab korralik alus tegevuseks ja läbipaistvus
  • Mida lähemal on toetuste jagamine, seda mõjusam on selle tulemus, sest kohalikul tasandil on otsuste tegemine adekvaatsem.
  • Toetan eriti tegevustoetuste ja projektitoetuste eristamist. Kas tegevustoetus peaks ikka siit alt käima? See võiks olla ministeeriumiga lepinguline suhe. HMN raha võiks olla ainult projektitoetus.
  • Toetan korrastamist. Meie ühendus põrkus selle vastu, et investeeringuobjekt oli eraomanduses, seda programm ei luba, peab olema riigi või munitsipaal. Kui see on muutunud, siis teavitada potentsiaalseid taotlejaid, info koju kätte.
  • Kehtib eelmise jutuga. Kogukondliku fondi alla tuleb luua eraldi vastav sihtkapital. See on ka oluliseks tõukejõuks, et tekiks juurde maakondlikke kogukonnafonde. Millistel neid ei ole, saavad toetuse läbi KÜSK-i.
  • Viimane aeg see asi korda teha ning vaadata üle ka valdkonnad, mida toetatakse.
  • See on ainumõeldav lahendus, sest HMMN ei vasta ühelegi toetusi eraldava struktuuri demokraatliku otsustusprotsessi ja läbipaistvuse nõuetele. Ei ole piisav, kui avalik on, kellele eraldati kui suur toetus. Läbipaistev ja neutraalne peab olema ka otsuste vastuvõtmise mehhanism. Otsused peavad olema põhjendatud ja nende kohta peab saama esitada vaideid. BDA töö annab hea mudeli kõige selle lahendamiseks.
  • Igati vajalik ja kauaräägitud muudatus (projekti- ja tegevustoetuse eristamine). Usun, et kui tehakse piisavalt selgitustööd, siis ei kaasne muudatustega ka (suurt) segadust.
  • Iga muudatus toob kaasa segadust, kui algatus oleks hea, sest selgus oleks suurem. Rahastamine läbipaistvam.
  • Toetan just väiketoetuste jagamist maakonna tasandil. Vajadused paremini teada ja tõestatavad.
  • Kõik teavad, et praegune süsteem on mäda!
  • Pigem toetan. Samas projektitoetuste ja tegevustoetuste vastuolu jääb alles. Vaja on tegevustoetuste poliitikat, sest sageli kannatab sisuline püsiv töö just tegevustoetuse ebapiisavuse tõttu ning see asendub "ühepäevaliblika-projektidega". Piisava suurusega toetuste hajutamine üle Eesti on kasulik. Ebaühtluse risk muidugi jääb.
  • Tegelikult vajab ühenduste rahastamine korrastamist ka muus osas. Võiks sõnastada ettepaneku üldisemalt.
  • Väiketoetused maakondadesse - väga OK. Olen ise tegelenud sellega nii KIK kui nüüd LEDER-PRIA Meede 4-tegvuses ja näen, mida tähendab kohalik initsiatiiv - inimesed, kes tegelevad kohaliku elu edendamisega seal, kus nad elavad - nad panevad sinna kogu oma energia ja kes veel teine peaks seda elu kohapeal edendama, kui mitta elanikud ise. Neid tuleb selles igati toetada. Jah väikeprojektide menetlemine on mahukam, bürokraatiat suurendav - kuid muid ju ei saa maaelu toetada, ei ole alust arvata, et maal elavad investeeringuvõimelised inimesed, kes jõuavad ellu viia suuri projekte.
Vastu:
  • BDA ei tea Eestist absoluutselt mitte midagi, kõik välismaine ei ole otsekohaldatav.
Kahtlejad:
  • Tundub, et see teema nõuab süvenemist, milleks pole aega
  • Eeldusel, et maakondades on otsustajateks inimesed, kes teavad, mida maakonnale eelkõige vaja ning näevad ka ise tulemusi, võib see tuua väga positiivse efekti. Teisalt on küsimus ka suutlikkuses projekti tulemuslikkuse kohta tagasisidet küsida ning puudulikes meetmetes raha tagasinõudmiseks. Sama probleem võib tekkida ka maakondades.
  • Kindlasti ei ole aga hetke olukord rahuldav

Seitsmes

Töötada välja ja käivitada kõigis ministeeriumides tegevustoetuste eraldamine vabaühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks.

Pooldajad:
  • See on minu meelest üks olulisemaid asju üldse, mida vaja koheselt ellu viia
  • Ettepanek on hea, aga oht on, et rikutakse liigse bürokraatiaga hea algatus. Kaaluda tegevustoetuse andmist ennast tõestanud organisatsioonile, et see ei sõltuks poliitilisest meelsusest vms. Tegevustoetust saav organisatsioon on sel juhul partner riigile, kelle on omad kohustused ja õigused, aga ka riigil on lepingu järgi omad kohustused ja õigused. Leping on kahepoolne.
  • Parem üks hästi toimiv põlistatud organisatsioon kui kolm nõrka organisatsiooni. Kasutada "usalda, aga kontrolli" mehhanismi. Eeskuju võib võtta teenuste delegeerimise olemusest, vt PRAXISE uuring. Tegevustoetuse saamine on oluline järjepidevuse tagamiseks ja professionaalsuse saavutamiseks.
  • Jällegi - osa rahast peab moodustama selle osa, mida kohe "ära ei sööda".
  • Nõrga koha argument - läbipaistvad kriteeriumid ei põlista positsioone, vaid võimaldavad uute juurdekasvu.
  • Oluline on lisada, et aitab vältida projektidepõhise tegevuse kujunemist põhitegevuseks ja võimaldab osaleda rahvusvahelistel ja siseriiklikel projektikonkurssidel, kus on ette nähtud omafinantseerimine. Lisaks tuleb välja töötada võimalus, kus rahastamine on kindlustatud pikema perioodi kui aasta peale.
  • Tegevustoetusi ministeeriumitest tuleb anda üksnes ministeeriumi olulisele partnerile, kes mingil moel panustab ka ministeeriumi plaanide, arengukavade ja seadusloome protsessidesse ning tagab sidustatuse sihtrühmaga. See tähendab ennekõike nende organisatsioonide tegevustoetamist, kes suudavad tõendada, et esindavad sihtrühma ja nende kaasamine aitab kaasa valdkonnas paremate tulemuste saavutamisele.
  • Näen siin võimalust ka delegeerimisteema sisse tuua.
  • Usun, et sellest on abi.
  • Valikukriteeriumite seadmisel, taotluste menetlemisel ja toetuse kasutamise kontrollimisel saaks abiks olla KÜSK, kes võiks teha selleks ministeeriumitega koostööd. Kuidas see koostöö rahaliselt vormistataks (kelle kaudu REst vajalik raha, millised lepingud, kes kontrollib jms), on juba eraldi küsimus.
  • Vägagi vajalik. Pelgalt tegevustest ei saa lähtuda, ka areneda ja arendada on vaja
  • Otsustamine tegevustoetuste üle võiks olla natuke ka KÜSKi või erapooletute hindajatega seotud. Muidu on oht, et tegevustoetusega proovitakse ühendusi ära osta enda valdkonnas, eriti kuna paljud teevad samaaegselt nii projekti- kui lobbytööd.
  • Pigem toetan, vähemalt katset see küsimus läbi mõelda. Ülalmainitud nõrkade kohtadega nõustun.
  • Vajalik tegevus.
  • Võivad jääda mõlemad rahastamise vormid, kuid nende eraldamise põhimõtted ja kriteeriumid peaksid olema selged ja avaldatud.
  • See peaks olema kõige esimene ja olulisem prioriteet, kuna projektipõhised toetused ei anna kodanikuühendustele eriti võimalust tegevusi pikemalt ja strateegilisemalt ette planeerida, tegevused killustuvad ja kodanikuühenduste võimekus on liiga väike tõhusaks kaasarääkimiseks. See eeldab kahtlemata ka head ja läbipaistvat süsteemi tegevustoetuste jagamiseks (et oleks väga selge, kellele ja millistel tingimustel seda antakse). Sõltuvust riigist ei pea oluliseks probleemiks, see tuleb välistada toetuskriteeriumidega (tagades hindamiskomisjonide erapooletuse/tasakaalustatuse jne).
Vastu:
  • Nõrk
  • Bürokraatlik meede
Kahtlejad:
  • Idee pole viga, aga sealt edasi sumbub ebamäärasusse. Ettepanek peab olema loodavate jagamisprintsiipide osas selge ja läbipaistev.

Kaheksas

Teha ministeeriumidele kohustuslikuks koostada kord aastas avalik aruanne sellest, kuidas nad on kaasanud avalikkust ja vabaühendusi.

Pooldajad:
  • Igasugune läbipaistvus on hea, küsimus on, et need ülevaated jõuaksid vajalike kodanikuühendusteni, kes saaksid siis analüüsida oma valdkonnaga seonduvad, eeldab väga head koordineeritust
  • Seda tuleks rakendada ministeeriumite tegevusala seadustiku tutvustamiseks ja elanike kaasahaaramiseks seaduste omandamiseks nende kasutamise eesmärgil. Milleks muuks seadusi tehakse? Lihtsalt mingeid teemasid otsida pole vaja - need on igal ministeeriumil loomulikult olemas. Vajalikkust tõestab kasvõi üks näide: liiklusseaduse väljatöötamine ministeeriumis, selle kähkukas Riigikogus ja siis seaduse tarbijate protesti tõttu selle edasilükkamine (mida aga ei juhtu iga seadusega, mis nõnda kiirkorras vastu võetakse ja rakendatakse).
  • See on väga oluline nõue, ilma milleta tammub ühiskond paigal.
  • Võib-olla moodustada kaasamise seirekomisjon, kes jälgib valikuliselt mõne juhtumi kaasamisprotsessi, analüüsib ja toob välja raporti. Kaasamise analüüs valikuliselt, et oleks võimalik süveneda. Aruande puhul võib domineerima jääda selle nõrkus. Kaasatavad peavad olema rahastatud: sõidu, aja ja energia kompenseerimine.
  • Tagasiside on kindlasti hetkel nõrgim pool riigiasutustel.
  • Aga miks mitte ka vastupidi? Et vabaühendused kirjeldavad (esialgu vabatahtlikult, hiljem kohustuslikult) ise ka, keda ja kui palju kaasasid. Nutikamad ühendused taipavad peagi, et lisaks majandusnäitajatele on kasulik (!) avaldada suhted ja seosed elik see kõik, mida saab liigitada sotsiaalse kapitali alla.
  • Protseduuri reeglite kaudu on praegu õnnestunud teatud teemasid sisuliselt esile tõsta. Nt kaasamistava ketramine mantrana ja protseduuride selgitamine on viinud meid olukorda, kus selle vajalikkust ei saa avalikult kahtluse alla seada.
  • Eks vabaühendused peavad ka selle ideega seoses pingutama.
  • Kaasmise kohustus on olemas, kuid välja peaks tooma selle, et kui palju ettepanekutest tegelikult arvestati (kelle ettepanekud võeti arvesse ja mis põhjusel teisi ei arvestatud)
  • Aruande (pigem ülevaate) esitamise kohustus tasuks siduda kodanikuühiskonna teema aruteluga Riigikogus, muidu jääb selle mõju liiga väikeseks. Teine võimalus teemat tähtsustada oleks Riigikogu vastavas komisjonis kord aastas korraldada vastava ministeeriumi kaasamispraktika arutelu.
  • See aitaks ka ametnikel endil saada tagasisidet - nii õnnestumiste kui puudujääkide kohta.
  • Kui me ei kaasa kodanikuühendusi riigi tegemistesse, kas see riik siis enam teenib oma kodanikke? Arvan, et kaasamine on oluline ja seejuures tohib kaasata ka oma pere liikmeid, oma meest ja naist ja see ei ole kodanikeühenduste korral korruptsioon, vaid hoopis hea tava. President esindab riiki koos prouaga - see on ju norm.
Vastu:
  • Mõnele ametnikule lisatöö. Kui aruandeid palju (ministeeriume ju üle kümne), siis devalveerub. Pigem võiks kodanikuühendused ise auditeerida ministeeriume ning vajadusel neile "molli anda". Ühtne deklaratsioon ei devalveeru ka nii kiirelt kui mitu väikest.
  • Kardan, et hetkel jääks see lihtsalt formaalseks ja kirja pannakse iga väiksem liigutus. Võiks olla pigem hea tava kui kohustus.
  • Avalik aruanne kõlab nagu suur dokument, kus on palju juttu. Parimate praktikate koondamine ja tunnustamine võiks paremini toimida.
  • Ei pruugi midagi parandada seni, kuni sisuliselt ei kaasata ja pole tekkinud kaasamiskultuuri
  • Lugege aastaraamatut, seal on kirjas, kuidas ja keda. Aruande koostamise kohustus ei suurenda parema praktika teket. Ausalt öeldes ei olegi nii rumalat ideed varem kuulnud, et aruannete koostamine sünnitaks initsiatiivikust.
  • Bürokraatlik meede
  • Pigem on vaja, et eelnõude seletuskirjades oleks üksikasjalikult kajastatud ka eelnõu ettevalmistamise kaasamise ülevaade ja selle kaudu saavutatud eelnõu parandamine. Kui aastaaruandes käsitletakse kaasamisena ka infopäevi, siis see võibki kujuneda selliste infopäevade arvu aruandeks.
  • Soodustab sisutut bürokraatiat.
Kahtlejad:
  • Kardan, et muutub järjekordseks tühjaks dokumendiks või siis viidatakse "seotud" organisatsioonide toetamisel elik JOKK skeem kerge tulema. Pigem võime nõuda valimiskampaanias personaalsete lubaduste täitmist.
  • Kas on just vaja aruandekohustust suurendada? Sellest võib saada kaasamise asendustegevus. Pealegi on praegu paljude ministeeriumite puhul juba tegevuskavas sees ka, keda mis tegevuse puhul kaastakse.
  • Kas seda just kohustuslikuks, kuid parimad praktikad väärivad esile tõstmist
  • See oleks väga vajalik, aga on tõesti oht, et aruanne kujuneb kantseliidiks. Näiteks KKM peab teatud ajaperioodide järel aru andma Aarhusi konventsiooni rakendamisest (mis suures osas räägibki sellest, kuidas avalikkust keskkonnaotsuste tegemisse kaasatakse), aga raportid muutuvad järjest sisutumaks ning ei ole näha, et riik teeks aruande põhjal järeldusi edasiseks tegutsemiseks.

Üheksas

Teha ühe portaali kaudu avalikkusele kättesaadavaks informatsioon kõigi riigi tasandil toimuvate oluliste otsustusprotsesside kohta (strateegiate ja arengukavade väljatöötamine, õigusaktide eelnõude ettevalmistamine jms ) näidates ära protsessi etapid, ajakava ja avalikkuse võimaluse otsuse kujundamises osaleda.

Pooldajad:
  • Kui kogu inimkond on leidnud tee Facebooki, siis on küsimus, miks sellist portaalitaolist vahendit veel e-Eestis rakendatud pole
  • Uusi portaale pole vaja, aga kui saab lisada töös olevatele lahendustele, siis toetan.
  • Väga vajalik. Annab võimaluse ühendustel leida aega ja inimesi, kaasata oma võrgustikku. Sel juhul välistame mõnikord ka juhuslikud ehk tagatubade otsused või ühe huvirühma tugeva lobitöö tulemusena kreeni kalduva otsuse.
  • Aruteludes on toodud esile, et nö hooaja alguses tutvustada infopäevadena töösolevaid ja algatatavaid eelnõusid, määruseid, siis teavad hakata huvigrupid oma seisukohtasid kujundama oma võrgustike läbi, mis on aeganõudev protsess. Kui on kooskõlastamise ring, siis oleks juba teada, millega tegu ja on vaid fikseerimise küsimus.
  • Nõrgad kohad - avatud valitsemiskultuur on keerulisim aspekt, mida muuta, kuid jällegi võib protseduurireeglite kaudu muutusi saavutada.
  • Toetan väga!
  • Toetan. Tegelikult on nii Valitsusel kui ka ministeeriumitel olemas oma tegevuste aastaplaan. Kõigi ministeeriumite aastaplaanid võiksid olla ühest portaalist leitavad.
  • Positiivset mõju oleks sellel muudatusel palju rohkem kui nõrki kohti.
  • Osalusveeb võiks seda eesmärki kanda.
  • Praegu väga valdkonniti erinev ja killustatud.
  • Vägagi vajalik. Ka riigile endale.
  • Kõrvaldab ühe kõige suurema lünga osalusdemokraatia rakendamisel.
Vastu:
  • Veel üks portaal ei muuda midagi. Vaja selline teavitus ja sisuline töö inimeste teavitamisega käivitada iga ministeeriumi juures ja haldusalas, tihedas koostöös kodanikeühendustega. Ja ka ministeeriumitevahelises koostöös, mida pole õieti ollagi.
  • ngo.ee portaali kaudu on teave juba kättesaadav. Üks MTÜ ei saa olla aktiivne ja pakkuda teenust KÕIGI riigi tasandil toimivates protsessides. Erakond ei ole sisult MTÜ, erakond taotleb poliitilist kasumit.
  • Liiga erinevad valdkonnad, parem hoida nad vastutava ministeeriumi all, kust leiab neid paremini. Andmebaas erivaldkondade strateegiapaberite klassifitseerimiseks läheks liiga keeruliseks.
  • Illusoorselt romantiline. Põhimõtteliselt on kõik kättesaadav (kui ei, siis on tegemist vaat et skandaaliga). Pigem tuleb loota sotsiaalsete võrgustike valvekoertele ja asjast huvitatud survegruppidele, kel on motiiv ja argumendid osaleda/sekkuda.
Kahtlejad:
  • "Ei nõua täiendavaid vahendeid" tundub optimistlik lähenemine. Kahtlen, kas täisautomaatselt saaks hea töötava lahenduse.
  • Põhimõtteliselt oleks see vägagi tervitatav, aga ei saa nõus olla sellega, et see ei nõua täiendavaid vahendeid. Otsustusprotsessi reglementeerimine võib olla üsna suur ja ajamahukas tegevus (ning veel enamgi vastava reglemendi järgimine, nagu praktika on näidanud). Sellisele süsteemile võiks lisada kindlasti teavitussüsteemi, kust oleks võimalik nt vastava valdkonna arengute kohta endale teavitusi või portaalis toimunust perioodilisi kokkuvõtteid tellida.

Kümnes

Sarnaselt kaasamiskoolitustele käivitada ametnike koolitussüsteem vabaühenduste rahastamise ja teenuste delegeerimise oskuste õppimiseks.

Pooldajad:
  • Koolitusi on meil muidugi palju ja nende tulemus tõesti pole mõõdetav, aga kui ei tee midagi, siis ei muutu ka midagi. Tuleks panustada sellistesse koolitustesse, mis võimaldavad kohe teadmisi praktiseerima asuda.
  • Jah, harima peab, kuigi eeldaks, et tööle võtmisel vaadatakse juba neid oskusi ja omadusi. Samas tuleb hoolega valida koolitajaid, et hea algatus ei takerdu ebapädevate koolitajate taha.
  • Omavalitsuste puhul on õppimine teisejärguline. Tuleks leida sunnimehhanism õppimiseks. Nemad lähtuvad seadustest ja otsuseid tehakse puhtalt otseselt raha saamise nimel või siis otsese raha kaotuse hirmus. Kaudsete mõjude hindamine on edasijõudnute pärusmaa. Palju meil on avalikus sektoris edasijõudnuid?
  • Ametnikud ei toeta teenuste delegeerimisi 3. sektorile, kuna nad ei oma infot, mis ja kuidas seda maksimaalselt saavutada, neid on ka kutsutud, aga huvi on olnud vähene. Kuidas seda huvi neis tekitada, on suurim väljakutse!
  • Paljud ministeeriumid jagavad aeg-ajalt raha ühendustele ja kurdavad, et taotluste kvaliteet pole hea ning pole piisavalt taotlejaid. Seega peavad ministeeriumid ka ise ühendusi koolitama. Kindlasti on nende enda koolitamine hea algus.
  • Tuleks sel juhul siduda näiteks konkreetse väljundiga, et ametnik saaks uusi oskusi reaalse väljakutse peal katsetada.
  • Hea mõte, nii saaks riigiaparaati vähendada, ainult et ametnikud ise seda küll ei tee, sest pole oma töö kaotamisest huvitatud.
  • Toetaks partnerlust ja vastutust ja kvaliteeti mittetulundussektorile.
  • Teadmiste omandamine toob ikka ainult kasu, mitte kahju.
  • Põhimõtteliselt toetan, nt aastase pilootprojektina koos aktiivse tagasiside kohustusega koolitatavalt. Ent kulu 1500 kr koolitatava kohta on selge ülepaisutus.
  • Teema püstitus õige, aga jällegi võiks ettepanek olla üldisem - seonduda ametniku kutseoskuste ja - standarditega.
  • Teen seda juba Leader tegevuse raames ja näen, kui vajalik see on, et luik, haug ja vähk peaksid omavahel õppima koostööd tegema, et ühiskonda koos edasi vedada
Vastu:
  • Üks koolitus ei anna ametnikule palju juurde, sest ametnikud on juba praegu igasuguste koolitustega koormatud. Vaja oleks ministeeriumi tulemuslikkuse hindamise süsteemi sisse kirjutada see teema.
  • Tehke parem töövarjupäevi pooltevahetuse põhimõttel, saab päris tasuta ja hulga targemaks.
Kahtlejad:
  • Pigem võiks toimida online koolitusmaterjal ning ministeeriumi töökorraldusse integreeritud kaasamise kohustus.
  • Riik saab selle koolitusraha EL projektirahadest. Ses mõtes on MTÜde katusorganil alati samasugune võimalus EL rahasid taotleda. Reaalne elu on näidanud, et mingi, kasvõi väikene osalustasu on koolituste puhul väga vajalik. See tasuta andmine on põhjustanud kohati arutu haaramisemaania.
  • Teenuste delegeerimise koolitused on vajalikud. Rahastamise osas olen kahtlev, sest selle korraldamine on ennekõike poliitilise tahte ja otsustamise küsimus. Teatud rahastamise korraldamise põhimõtete osas muidugi vajavad ametnikud koolitamist
  • See on koolitus, mida peaks olema ametnikel võimalik valida. Oluline teadvustamine juba ka sel tasemel, et kui viiakse läbi arenguvestlusi või koostatakse koolitusplaane, siis osatakse sellist koolitust küsida või pakkuda. Kindlasti peaks hea kvaliteediga koolitusmoodul soovijatele olemas olema. Lisaks siis teavitustööle.
  • Ei ole ekspert selles osas.
  • Ei ole ülevaadet selle kohta, kuidas see koolitus on mõeldud läbi viia.

Üheteistkümnes

Anda teatud hulga allkirjade korral inimestele õigus nõuda avaliku konsultatsiooni algatamist enne otsuse tegemist (sh. vajaliku taustinfo kättesaadavaks tegemist, adekvaatset aega arvamuste avaldamiseks, aruteluüritusi, tagasisidet tehtud ettepanekutele).

Pooldajad:
  • Midagi on vaja ju muuta, tegelikkuses peaksid olema ka praegu sellised võimalused olemas, kuid kui kodanikel tahe on, siis riigi erinevatel tasanditel mitte, aga nii ju kodaniku hääl ei jõua otsustajateni
  • Väga vajalik Eesti ühiskonnas, kus diskussiooni pidamise oskus on madal. Iga arvamuse avaldust hakatakse ründama, selle asemel, et koos erinevaid seisukohti läbi arutades tõeni jõuda. Vaja on respekteerida teise inimese arvamust, samal ajal oma arvamuse sisu selgitades.
  • Lisaks oluline: kaasatavad peavad olema rahastatud: sõidu, aja ja energia kompenseerimine. Siis on ka võimalus teemadega sisuliselt tegeleda ja kaasa rääkida. Kaasata nö ekspertteadmist mingis valdkonnas, kellel on tihe side sihtgrupiga ja teave tegelikkuse kohta + analüüs. Kunagi ei tohi öelda, et kaasatavad on rumalad. Nad räägivad omas keeles. Juhtida vestlust, noppida oluline välja ja panna kirja.
  • EL kodanikualgatus on kehtestatud. Siseriiklikult selline mehhanism puudub. Oleks aeg kasvõi konsultatsioonide tasemel algust teha.
  • Vajalik täiendada ettepanekut ja kõigepealt tagada, et teatud hulga allkirjadega otsus võetakse üldse menetlusse. Praegu Riigikogu kodukord seda ette ei näe. Nn. petitsiooniõioguse seadustamiseks pole vaja põhiseadust muuta, piisab Riigikogu kodukorra täiendamisest. Olen seda ettepanekut Riigikogule ka varem teinud.
  • Annab kodanikele õiguse esile tõsta neile olulisi otsuseid
Vastu:
  • Inimesed, arutage omavahel asjad selgeks
  • Ei saa aru, mis laadi otsuste kohta ettepanek käib, milliseid potentsiaalseid olukordi on silmas peetud. Praegu esitatud kujul ei ole ettepanek rakendatav.
Kahtlejad:
  • Ma näen siin rohkem probleeme kui kasusid. Tihti on tagantjärele rahvas ikkagi rahul ning eelnevalt sõditakse emotsioonide pinnalt. Teisalt ei anta rahvale sageli mõistlikus pikkuses aega teema uurimiseks. Seega mingid veidi julgemad hoovad võiks olla.
  • Toetan tingimusel, et sellest ei kujune mingisugust astroturfingu platsi jälle. See inimeste hulk peaks olema ilmselt üsna suur, kes saavad algatada...
  • Haagib punktiga 10. Kui ametnik on saanud koolitust ja adub TÕELIST vajadust kaasata, siis pole seda punkti ju vaja.
  • Mis tähendab avalik arutelu- eetriaega ETV-s? Miitinguid tööajal Toompea ees? Mis tähendab adekvaatne aeg - mõistlik aeg kehtivas õiguses? Milleks uus mõiste?
  • Pigem aitaks 3. sektori kaasamisel ametnike koolitamine, et nad teaks, kust vastava valdkonna MTÜ-sid leida ja kuidas neid kokku kutsuda.
  • Ei mõista, mis muutub olemasoleva süsteemiga, st. vajalik täiendada
  • Kas allkirjade kogumine on alati mõttekas? Võib-olla lihtsalt avalik pöördumine
  • Hea algatus - kuid oht, et teatud huvigrupid võivad hakata seda kasutama isiklike huvide suunas (nt. mingid tingimused, mis välistavad teiste organisatsioonide osalemise hankes vms).

Kaheteistkümnes

Luua juriidiline alus vabaühendustele kaitsta oma sihtrühmade või valdkonna õiguseid kohtus

Pooldajad:
  • Praegu saab ka organisatsioon end kohtus kaitsta, neil on ju põhikirjad, mis loob mingi juriidilise aluse. Pigem on küsimus, kust leida raha enda kaitsmiseks kohtus. Teatavasti kohtud jahvatavad meil aeglaselt
  • Ühingus on jõud
  • Võimalus võiks olla, kui ei kasutata, siis on ju tore, st et kohe ei joosta kohtusse.
  • Nõrga kohana esitatud argument on ebarelevantne. Selline võimalus on õigusriigile kohane. Sakala keskuse probleem, kus huvirühmad ei saanud oma huve kohtu kaudu kaitsta on üks parim näide.
  • Väga vajalik
  • Absoluutselt vajalik. Lisaks ka inimesel valida ennast kohtus esindama MTÜ-s töötav jurist.
  • Vabaühenduste liikmete hulgas on kindlasti ka juriidilist pädevust omavaid inimesi või lisada võimalus saada riigipoolset õigusabi teenust?
  • Keskkonnakaitses on see süsteem hästi tööle hakanud. Nt lastekaitsesse ja diskrimineerimisjuhtumite juurde peaks see kindlasti laienema.
  • Tähtis on eelkõige võimalus. Kui see on olemas, siis hoidutakse ka seadusrikkumistest ja väheneb vajadus kohtusse pöörduda.
  • Miks mitte katsetada!
  • Kindlasti tuleks laiendada sellist õigust keskkonnavaldkonnast ka vähemalt tarbijakaitse jm huvikaitsevaldkondadele, kus avalik huvi on nii oluline, et selle kaitsmisse kaasab riik ka kodanikke. Ettepaneku juures välja toodud nõrku kohti ei pea põhjendatuks, sest enne kui ei ole tagatud õiguste kaitse võimalusi, ei saagi eeldada, et oleks olemas väga suur võimekus sellega tegeleda. Ettepaneku elluviimisel tuleb lahendada terve rida küsimusi, mis keskkonnavaldkonnas on probleemiks osutunud - näiteks kohtukulude teema (kas ühendused peavad hakkama kaotuse korral maksma kohtukulude eest - see ei peaks printsiibis nii olema).
  • Leader tegevusgrupid on juba tänaseks arvatud avaliku halduse akte väljaandvaks organisatsiooniks
Vastu:
  • Siin on suurem kaal nõrkadel kohtadel. Tegelikult oleks kodanikeühenduste teema vaja seadusandluse poolelt läbi võtta küll ja viia see nii sisuliselt kui seadusandja poolt laiapõhjalise vaba tegevuse soodustamiseks, kus toetuste ja ka seega kontrolli osa viia kohaliku omavalitsuse tasandile.
  • Inimressurss on piiratud. Keskenduda nende kohtade lahendamisele, et ennetada kohtusse jõudmist, et kõik töötaks ühise eesmärgi nimel, ennekõike avalik sektor. Oskus kuulata ja püüd aru saada probleemi tuumast.
  • Riigikohus on korduvalt väljendanud, et kollektiivsetel arvamuseavaldajatel ei ole sõnaõigust kolmanda isiku kaitseks kohtus ega ametiasutuses. Tegelikult on lausa piinlik lugeda avaldus-kaebusi stiilis: räigelt on tõstetud nt bensiinihinda, palun mentlege ja karistage bensiinimüüjaid! See on umbes sama, et kirjutame naabri peale: ta rikub liikluseeskirju, kus, millal, kas jala või autoroolis, keegi ei tea, aga raisake aega, ressursse, uurige, menetlege. Absurd.
  • Ebamäärane sõnastus
Kahtlejad:
  • Ei ole kursis, kui suur on vajadus sellise muudatuse järele.
  • Kui suur oleks vajadus?
  • Küsimus on organisatsiooni tugevuses.
  • Teema vajab arutelu, arvutusi jms
  • Eestkosteõiguse juriidiline olemus vajab analüüsi, kergekäelisel rakendamisel pigem külvab segadust.

Kolmeteistkümnes

Avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste vabastamine erisoodustusmaksust oma töötajate toitlustamisel jt. sellistel kulude puhul.

Pooldajad:
  • Analüüsi see vajaks küll, aga kuna vabaühenduste rahastamine sõltub enamaltjaolt liikmemaksudest, siis kooskäimisele ja initsiatiivikatele tegevustele aitab selline maksusoodustus kindlasti kaasa
  • Lõpetks ära kulude peitmise "ruumide rentimise" taha, näiteks. Ja uskugem pigem, et kui seda lubataks, siis ei hakata kohe väärkasutama...
  • Võimalus motiveerida vabatahtliku töö tegijaid. Talgupäeva supp ja aastalõpu tänuüritus.
  • Väikeste ühenduste puhul ehk on see lausa ellujäämise võimalus, kui see vajalikuks muidugi osutub. Mingi kvaliteedi mõõdik peaks ka juures olema sel juhul,.
  • Vabaühenduste töötajad töötavad tihti toidu eest, tobe, et peab seadust rikkuma, sest keegi ei maksa ju selle pealt veel erisoodstusmaksu. See on rahakeskne mõtlemine, aga töötasuks võib olla ka söök.
  • Praegune regulatsioon ei tööta nagunii
  • Avalikes huvides tegutsevad vabaühendused ei pea kindlasti kuuluma tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja, sest see on ebamõistlik kitsendus ja kahjuks ei põhine avalikes huvides tegutsemisel.
  • Pigem mõtlen ma selle all, kuidas motiveerida vabatahtlikke
  • Noh, see piir töötaja ning "külalise" vahel on juba praegu fiktiivne. Selles punktis nõutakse kontrollimatu asja täitmist - et kui kõik käivad koolituse ajal söömas, siis osalejate pealt ei maksa, aga tegevjuhti pealt peaks kuidagi välja arvutama selle erisoodustusmaksu... Reaalselt seda ei tehta, kuna supp on ühes potis
  • Jällegi võiks teemat käsitleda üldisemalt- ettevõtetega võrreldes on teisigi põhjendamatuid piiranguid, näiteks riiklikest fondidest raha taotlemisel projektide algatamiseks.
  • See säästaks mitte ainult raha, vaid mõttetut asjaajamist, seega vähendaks üldist halduskoormust.
  • Olen ise tegelenud aastaid külaseltsi elu edendamisega ja tean, kui palju isiklikku aega ja raha olen sinna paigutanud. Maatingimustes eriti oleks normaalne, et erisoodustustest vaba. Maapiirkond ei saa tagasi tulumaksust seda osa, mida tiheasutuse piirkond. Ma ei arva, et hajaasustuses peaks sama palju tänavalgustuse poste olema, kui tiheasustuses, kuid seesama erisoodustustes vabastamine oleks üks väike viis oluliselt raskemates ja ettevõtluse ning ühistööks ebasoodsamates tingimustes inimestele ja vabaühendustele luua paremaid tingimusi ühistegevuseks.
Vastu:
  • Igasugused erisused ei sobi tegelikult Eesti maksusüsteemiga kokku. Arvan, et parem on küsida toetust muul viisil kui maksusüsteemi keeruliseks ajades.
  • Miks ainult avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid vabastada? Vabastada võiks, aga sel juhul kõik. Täna käib siin suur kombineerimine ja petmine. See on üldse üks ebaloogiline punkt, see erisoodustus toitlustuse pealt, eriti kui kõik on projektipõhine.
  • Üleüldist sellist reeglit vabaühendsute suhtes ei toeta. Näen juba praegu võimalusi väga paljudeks väärkasutusteks. Seda võib teha läbi toetustingimuste, kui riik sellise võimaluse annab. Avalikes huvides tegutsev ühendus on senini määratlemata ja nii ei ole võimalik siin soodsutust kehtestada.
  • Liiga üldsõnaline ja riskid suured kaardistamata. vt ohte MTÜde tõsiseltvõetavustele
  • See on liiga väike probleem.
Kahtlejad:
  • Erisoodustusmaks maksustab n-ö omainimestele hüvede loomist. Milline on ettepanekukohaselt läbipaistev skeem, mis väldiks nt olukorra teket, et MTÜ arvelt käib juhatuse liige endale või seotud isikutele süüa ostmas? Idee on, aga toores.
  • Samas - miks ainult avalikes huvides tegutsevad vabaühendused?

Neljateistkümnes

Uue ametniku tööleasumisel teha esimeste töökuude jooksul kohustuslikuks ühepäevane koolitus kodanikuühiskonnast ja koostööst vabaühendustega.

Pooldajad:
  • Pigem toetan, olgugi et kohustuslik, teatavasti on meil kodanikualgatused ja initsiatiivid alles nõrgad või kujunemas. Iga koolitus aitab alati, peaasi et hea koolitus
  • Toetan, kuid omamoodi. Tegelikult peaks toimima regulaarsed sisemised õppepäevad iga riigiüksuse tasandil, kus ametnikud saavad teavitust teiste osakondade ja kaasametnike tööst ning annavad edasi oma tegevuse kohta infot. Sedalaadi teavitus annab eelduse kommunikatsioonioskuse levikule Eestis. Ning kahtlemata tuleb sisse kodanikuühiskonna ja vabaühenduste teema, ilma et me selle konkreetse ühe teema seadusega kohustuslikuks teeme.
  • Igasugune koolitus on kasulik, õppereis veel kasulikum, kui oma silmaga näeb ja kuuleb, jääb paremini meelde.
  • Huvitav ettepanek. Tahaks näha ametnikku, kes hakkab vastu vaidlema, et mina olen juba nii tark ja tubli...!
  • Aga valikuliselt, sest näiteks raamatupidajale pole sellisest koolitust oma töös ju kasu.
  • Ei puuduta iga ametnikku, kuid teadmised kodanikuühiskonnast riigiametnike seas on väga olulised.
  • Pigem toetaksin pidevat koolitust, kaasates kõiki töötajaid, ka endisi, sest see tahab ikka meelest ära minna.
  • Ametnik peab olema avara silmavaatega
  • Oluline teema, teadvustab, et teema on oluline
  • Põhimõtteliselt toetan. Kui kodanikuühiskonna-alased teadmised kuuluvad ametniku kompetentside hulka (mis ongi loomulik!), siis võiks koolitus olla ka passiivne, nt EMSLi koostatud põhitõdede ABC läbilugemine, mida tõendab ametniku allkiri teenistuslepingus.
  • Otsustajatel peab säilima side tegijate ja piirkonnas elavate kodanikega, tehes neid puudutavaid otsuseid
Vastu:
  • Kas poleks mõttekas anda uuele ametnikule samast ametkonnast pädev ja kogenud mentor, kes teda kohapealse kodanikuühiskonna ja koostöö hea tava ja praktikaga kurssi viiks, oleks nn. teejuht uuel teel. Äriorganisatsioonides selline viis toimib ju. (Säästaks koolituskulud kah veel)
  • Kohustuslikkus ei tekita head tahet.
  • Pigem seada ametniku töölevõtmise tingimuseks, et tunneb valdkonda, milles tegutseb ja omab KOGEMUST. Liiga palju vaatame muid oskusi, aga mitte kompetentsi tööle võtmisel.
  • Koolitamine on sooja õhu müük. Igasugused kohustuslikud sünnitised sh koolitused (esmaabi, autojuhilubade tervisetõend) sünnitavad turule selle sünnitist formaalselt rahuldavaid teenuseosutajast parasiite. Kahjuks ei ole nõrga kohana seda märgatud välja tuua.
  • Väga ametnike ja bürokraatiakesksed on teil need ettepanekud.
  • Koolitusvõimalus peab olema, kuid ametnik peaks saama vastaval koolitusel osaleda, kui ta on selleks valmis ja tal on vastav vajadus. Pigem oleks vaja mingil MTÜ-l võtta oma missiooniks ametnike koolitamine kodanikuühiskonna teemadel ja saada sellele ka koolitusluba riigilt. Nii tekib võimalus oma koolitusi müüa KOV-ides ja riigiasutustes.
  • Pigem jällegi see teadlikkuse küsimus - ministeeriumid korraldavad ise tööle asunud ametnikele "teabepäevi", kuhu saaks lisada ka kodanike kaasamise teema. Lisaks pakutakse ametnikele sisseelamiskoolitusi, kus on ühe mooduline lisatud ka kodanikuühiskonna temaatika.Viimastest koolitustest ei võta kindlasti osa kõik riigiametisse asunud. Arvan, et pigem tuleks algatada diskussioon, millised on olulisemad koolitusteemad, millistele enam tähelepanu jms, mitte niivõrd kohustuslikuks muutmises.
  • Pigem ei poolda kohustulikku koolitust.
  • Nõus välja toodud nõrkade kohtadega.
Kahtlejad:
  • Liiga üldsõnaline, tegemist organisatsiooni protsessidega, so kes tegeleb välise kliendiga.

Viieteistkümnes

Kindlustada Kohaliku omaalgatuse programmi püsimine ja kasv, sõlmides raamkokkulepe, et programmi rahastus suureneb igal aastal vähemalt inflatsiooni + 3% võrra

Pooldajad:
  • Loodab, et ei kasutata ära tutvusi otsustajatele surve avaldamiseks
  • Kohaliku omaalgatuse programmil on kindel koht "rahastamismaastikul". Oluline on programm maapiirkondades ja alles alustavatele kogukonnaseltsidele. Oluline on, et programm püsiks - kindlasti tasub analüüsida, kas toetatavad tegevused peaksid olema samad või võiks toetusi paremini fokusseerida, vastavalt muutuvatele oludele ja vajadustele operatiivselt kohandada.
  • Nõrga argumendina välja toodud ohtu, et ei õpita rakendama teisi tuluallikaid (sponsorlus, liikmemaksud jms) saab ju vältida õpetamise teel. KOP rahastuse vähendamine-kaotamine ei oleks siin lahendus.
  • Kuid rahastuse sidumist inflatsiooniprotsendiga on väga raske saavutada.
  • Kui riigi juhtimisel peab palk minema kaasa elu enese arenguga, oleks loogiline, et ka seda riiki moodustavate kodanike vabaühenduste tegutsemise toetamine kasvaks - muidu ei ole ju tasakaalu.
Kahtlejad:
  • Mulle tundub, et ajal, kus suur tööpuudus ja sotsiaalsed probleemid, peaks rahad minema tööpuuduse leevendamiseks. Eesti on juba kiigeplatse ja külakeskusi täis, pigem peaks toetama tegevusi, et keskused tühjalt seisma ei jääks.
  • Ei ole valdkonna ekspert

Kuueteistkümnes

Viia mitmete välisriikide (USA, Kanada jt) eeskujul üldhariduskoolides sisse õppeprogrammi osana kogukonnatöö tund, kus õpilased töötavad kogenumate juhendamisel mõnes kohalikus vabaühenduses

Pooldajad:
  • Väga mõistlik ettepanek teadvustamaks, et oma ideid on võimalik ellu viia ka vabaühenduste kaudu.
  • See on kodanikuõpetuse loomulik osa.
  • Haridusvaldkonnale lisagem interaktiivne-praktiline-kogemuslik vms elamus-koolitus kõigile gümnasistidele ja miks mitte põhikooli üheksandikele, et nad kasvaksid riigile paremateks ja hoolivamateks kodanikeks. Selline mõte on mul juba ammu, kuid ei näe, et seda tehtaks, kuigi pinnas on noortel selleks küps.
  • Olen ise oma endistel õpilastel aidanud luua oma MTÜ-d ja tean, miks nad seda tuge vajavad, ja miks on vaja kätt hoida, kuni kogemus saadud, et võtta täisvastutus ja iseseisvalt edasi areneda. Põlvkond tagasi tegi selle töö ära traditsioonilised talgutööd - ühistöö omaalgatuslik traditsiooniline vorm, mis oli vaba bürokraatiast, kuid mida kontrollis kogukonna sisene kokkulepe. Kui sina teisi ei aidanud, olles ise teovõimeline, siis ei tahtnud teised ka appi tulla ja vastupidi. Meil tuleks oma eelpõlvede kogemustestsalvest võtta kaasa ajaproovile vastupidanud tarkus ja see valada kaasaegsesse vormi ja keelde. Inimene on ju endiselt sotsiaalne olend, selles osas ei ole midagi muutunud põlvkondade jooksul pika aja vältel.
Kahtlejad:
  • Soovitaks alustada pilootprogrammina, kui osutub edukaks siis vaadata juba edasi.
  • Kas see pole kirjas juba KÜ arengukavas? Üldine märkus: Ettepanekuid on praegu liiga palju, neid tuleks püüda üldistada. 7 oleks optimaalne arv.
  • Võibolla on olulisemaid prioriteete, nt võiks õpetada koolis rohkem osalemise ja kaasamisega seonduvat (sh praktilise osalemise kogemuseläbi), et tekiks oskus nö kodanikuks olla. Ses mõttes tuleks kogu kodanikuharidus laiemalt ette võtta, ei näe põhjust, miks just see ettepanek peaks kodanikuhariduses kõige olulisem olema.
Vastu:
  • Kohustuslik see kindlasti olema ei peaks. Pigem võimalus või alternatiiv mõne kohustuliku aine/töö läbimisel.