esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Teine

Anda inimesele võimalus suunata 1-2% oma tulumaksust otse mõnele avalikes huvides tegutsevale vabaühendusele.

Pooldajad:
  • Kindlasti on inimesi, kes seda ka praegu teevad, raha tõesti sunnib ka huvi tundma tegevuse vastu rohkem.
  • Võimaluse andmine ei too kellelegi kahju, järelikult ei peaks sellele vastu olema.
  • Kui seda ei proovi, siis ei tea, kuidas see ellu rakendub. Kui on näha, et asi metsa läheb, saab ju uue muudatuse teha. Võiks olla kaks-kolm aastat pilootprojekt, et kes soovib, saab seda teha.
  • Seejuures ei tohi vähendada teisi rahaallikaid. Hea võimalus tõsta tavainimeste teadlikkust kodanikeühenduste olemasolust ja tekitada side ilma otsese rahast loobumiseta toetaja jaoks. Hea koostöö märk kodaniku, ühenduse ja riigi vahel.
  • Tegelikult võiks kehtida selline tulumaksu suunamine kõigi kodanike suhtes. Kes ei ole oma eelistust teinud, siis nende tulumaksuosa laekub maakondlikule kogukonnafondile, mille alla on loodud kodanikeühenduste sihtkapital. Kui maakondlik kogukonnafond puudub, siis laekub summa Kodanikeühiskonna Sihtkapitalile.
  • Toetan eelkõige seepärast, et on organisatsioone, kelle rahastus seeläbi suureneb.
  • Kuid ilmselgelt saab siin väga suure osa toetustest sotsiaalselt hästi mõistetavad valupunktid - nälgivad ja kodutud lapsed jne ning jäävad tahaplaanile vähem valulikud, kuid mitte vähem vajalikud tegevused
  • Tõesti, ideel on väga tugevad plussid ja miinused. Ohtude vähendamiseks oleks vaja mingit väga tugevat internetiportaali, kus on kogu vajalik info ühendustest, ühenduse fundraising eesmärk ning mida selle rahaga siis saab teha. Otsustamise kuupäev võiks olla suhteliselt varajane - a la Toomapäev. Võiks olla ka valikuvõimalus suunata oma raha mitte konkreetsele ühendusele, vaid valdkonda (otsustab ekspertkomisjon) või KÜSKile.
  • Inimene peaks oma otsustes vaba olema
Vastu:
  • See muudaks vabaühendused sama populistlikuks kui erakonnad...
  • Peale summa suuruse on oluline vaadata ka administreerimiskulu. Eestis on lihtne maksusüsteem, kui hakkame seda keerulisemaks tegema, on see riigile lõpuks väga kulukas.
  • Enamik ei viitsi sellise peensusega tegelda.
  • Haigla on kasumit taotlev juriidiline isik, varjupaigad jms ühendused ei ole riik, makse kogub ja jagab riik. Tuleks jääda rusikareegli juurde, mitte teha susserpussereid.
  • On MTÜsid, mis võiksid tegutseda sellise toetuse baasil. MTÜd, mis suudavad oma sihtgrupi või -teema viia inimesteni ja käivitada rahakogumise kampaania. Selle valiku võiks ühendused ise teha ja nii raha kogudes on nad ennast kuskil registreerinud ja sellega loobuvad riigi käest vastavale tegevusele rahataotlemisest. Küll aga on abikõlblikud oma tegevusvõimekuse kasvatamise projektivoorudes.
  • Just nende välja toodud nõrkade kohtade tõttu ei toeta. Minu arvates esimene punkt oleks piisavalt hea võimalus selleks, et suureneks huvi ühenduste vastu ja ühendused omakorda oleks rohkem motiveeritud teavitustööd tegema.
  • See võiks olla hoopis saadud ettevõtete kasumist
  • Ebapopulaarsemad tegevused (sotsiaalteenused jms) jääb tähelepanuta ja riigil jääb see osa tulust laekumata.
  • Ettepaneku nr 1 taustal pigem ei toeta - olgugi vabatahtlik, võib inimene mõnedel juhtudel sattuda sundseisu või teiselt poolt tõugata vabaühendusi toetuste kerglasele "kalastamisele".
  • Samm nn. õhukese riigi suunas, mis suurendab veelgi rikaste maksumaksjate mõju kodanikuühiskonna toimimisele

Kommentaare ei ole: