laupäev, 30. mai 2009

kedagieitahavalida.eu

Viimased korrad olen põhimõtte pärast netis valinud, aga seekord on mitu takistust. Esiteks ei taha brauserid jälle ID-kaardiga suhelda, teiseks pole mul vähimatki aimu, keda valida.

Naljakas on aga see Indrek Tarandi fenomen. Imestasin nädala eest korraks vanemaid külastades, kuidas me umbes kolmandat korda 30 aasta jooksul poliitikast rääkisime ja mitte minu initsiatiivilgi. Veel rohkem imestasin, kui tuliselt isa Tarandi poolt rääkis, et protestida nii erakondade kui suletud nimekirjade vastu. Töökaaslased olla ka nõus.

Mõtlesin, et kui minu vanemad, keskmised Türi inimesed, juba poliitikast räägivad, ja konstruktiivselt, kritiseerides valimissüsteemi, eriti arvestades, et tegu on kaugete eurovalimistega, on midagi veidrat toimumas. Nädala jooksul olen selgeks saanud, et ongi nö taksojuhi sündroom, ka passiivsemad kodanikud mõtlevad päriselt, keda valida, õieti – keda mitte valida.

Aga ma ise olen ikkagi hädas. Ühest küljest oleks naljakas võtta kuulda isa nõu ja validagi Tarandit. Teisalt teame kõik, kui vähe sõltub nii sõltumatutest solistidest, eriti europarlamendis. Kolmandaks tulevadki Tarandi hääled ilmselt sotside arvelt ja sellest oleks ka natuke kahju. Muidu olen viimased korrad vist IRLi valinud (või pigem inimesi, keda ma tunnen ja kellele valijana helistada saan), aga Väldo Sink ei ole päriselt mu esimene eelistus. Teised erakonnad ei tule kõne allagi.

Mida kuradit ma siis nüüd teen? Valimata ju ka ei saa.

Sellises kriisis, sa, Ansip, tahadki elada?

PS Riigi e-teenuste kiituseks ka paar sõna lõpetuseks. Saatsin EMSLi uue põhikirja registrile ja sealt tuli nii arusaadavas keeles automaatvastus, et RIK võiks teisi riigiasutusi lausa koolitama hakata, kuidas viidetepudru asemel õigusaktidele öeldakse kahe lausega, mida teha. Õieti, et midagi pole vaja teha. Esmapilgul tundus naljakas, aga järgmisel hetkel ainuvõimalik.

From: e-Äriregistri teavitus [mailto:teavitus.ariregister@rik.ee]
Sent: Friday, May 29, 2009 3:15 PM
To: 80005069@eesti.ee
Subject: Automaatteade: Harju maakohtu registriosakonnas registreeriti avaldus ühingule Mittetulundusühing Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (80005069)

Harju maakohtu registriosakonnale esitati 29.05.2009 Teiega seotud juriidilise isiku Mittetulundusühing Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, (registrikoodiga 80005069) kohta dokumendid: elektrooniliselt esitatud kandeavaldus, üldkoosoleku protokoll, põhikiri.

Taotletud kandeliik: muutmiskanne.

See teade on saadetud Teile lihtsalt teadmiseks. Te ei pea vastama ega midagi tegema.

Dokumendi esitamist ja menetlemist saate jälgida äriregistri teabesüsteemist https://ariregister.rik.ee/. Link: Mittetulundusühing Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit menetlusinfo.

Endaga seotud juriidiliste isikute andmeid saate vaadata äriregistri teabesüsteemist https://ariregister.rik.ee/ ning portaalist www.eesti.ee.

 

teisipäev, 19. mai 2009

Mõjude hindamisest

Kirjutame juba nädal aega EMSLi aastaaruandes tegevuste osa ning see tuli kohe pähe kui lugesin oma briti sektoriuudiste voogu ja leidsin karmid sõnad kelleltki New Philantropy Capitali tüübilt. See Martin Brookes lajatab oma neil päevil toimuvas konverentsiettekandes ühenduste finantsjuhtidele (jep, neil on siuksed ametid!), et enamikul vabaühendustest pole oskusi, tahtmist või organisatsioonisiseseid võimalusi et mõõta ja kommunikeerida, kui tõhusad nad oma tegevustes on.

Ütleb, et ühendused kannatavad vältimiskultuuri ja võimetuse all ning üks võimendab teist, samuti ei ütle neile keegi, kus nad eksivad, et ometi midagi õpitaks. Tunnistab, et niiöelda tugevaid mõõdikuid ongi vähe, aga veel vähesemad investeerivad nende arendamisse. Igal juhul on mõju hindamine rohkemat kui suhtekorraldus. Ühendusi vastutavuse ja läbipaistvuse küsimustega aitava Impact Coalition’i eksjuht Richard Marsh lisas, et ühendused liituvad nendega innukalt, aga teevad lubadusi üsna tõrksalt teoks. Ta märgib, et nii 10% ühendustest tuleb päriselt vastutavusega toime; peamiselt väiksed ühendused on igal juhul oma sihtrühmadele lähemal ja seega läbipaistvamad, aga ülejäänud hindavad küll ideed, aga mis iganes põhjustel ei tee nad suurt midagi peale kohustusliku aruandluse.

Noh, EMSLis näeme me aastaaruandega üksjagu vaeva, olles teinud töö juba ette ära KÜSKi uute nõuete valguses, et rahasaajad peavad oma kodukal avalikustama põhikirjad ja aruanded, aga ma muretsen jätkuvalt, mis saab tuleval aastal, kui paljude MTÜde kohta ainus info ehk aastaaruanded avalikuks lähevad – see saab ikka piinlik olema meile kõigile, kui kehvasti need on koostatud, vastamata isegi seaduse nõuetele, ma kardan.

Loodetavasti panevad MAKid oma koolitusrahasid sellele tänavu ja tuleval aastal rohkem, kui MAKid isegi muidugi aru saavad, mida suures plaanis vaja on. Aastaaruanne on ju vaid üks väike osa, peamiselt ikka see oma jutt, subjektiivne info. Päris mõjude hindamine on veel terve omaette ooper, aga selle trendidest kirjutab Urmo ehk millalgi. Ega me EMSLiski sellega tegele...

Majandusvajutises peaks enda tõestamine ju iseäranis aktuaalseks muutuma, aga ma väidan briti kolleegidega sarnaselt, et me pole siin harjunud niisuguseid asju tegema, kuna pole lihtsalt vaja olnud – raha on viimastel aastatel olnud ju nagu putru.

neljapäev, 14. mai 2009

Kootud küla

Kodukandiarmastus võib olla vägivaldne, võtta väga pehmeid mõõtmeid, või siis käia täiesti üle võlli. Polaarkaru blogist leidsin nii imelise viite kuuele tädidele, kes on aastaga kudunud oma küla maketi. Vaata ja niutsu.
Käpikud tunduvad selle kõrval nii 20. sajand...

laupäev, 9. mai 2009

Inimesed on radikaalselt lollid


Kusjuures see polegi (hetkel) minu väide, vaid Umberto Eco oma. 

Lugege intekat.

On valimiste aasta.

Seksisektor


Ja sellist pilti näeb ainult meie kontori prügikonteineris... Allkorrusel on küll üks massaažisalong, aga ilmselt on need siiski kuiva töö tulemus.
Posted by Picasa

Professionaalne kretinism

No et siuksed asjad silma jäävad..

LISA:
Selgub, et härra nimi on Uljas Kodanik. Kaalume temaga sotsiaalkampaaniat...

esmaspäev, 4. mai 2009

Vajame kadeduse kärpekava

Ajal, mil käib eelarvete ning unistuste kärpimine, on kohane kärpida ka kadedust. Selline idee sündis meil Lümanda mõttekojas.

Kadedate naabrite keelepeks ja varjamatu kahjurõõm iga väiksemagi ebaõnnestumise korral pärsib ettevõtlike inimeste tööindu. Tugevad ja teotahtelised inimesed saavad sellest ehk üle. Kuid seesama kadedus kipub tekitama tõsiseid tõrkeid töökohtade loomisel ning ettevõtete laienemisel, olles tegelikult risti tee peal ees vallarahva jõukuse ja turvalisuse kasvul.

Näiteks on kohalikul edukal ettevõtjal pea võimatu lähikonnast töökäsi juurde leida, sest kohalikele ei kõlba oma valla mehe palgale minna – kadedus ei luba “naabri sulaseks” hakata. Samuti pole lihtne mitme majapidamise peale uut traktorit või muud vajalikku töövahendit osta, sest “äkki saavad teised osanikud sellest rohkem kasu”.

Kogu kadedust korraga ära kärpida ei saa – ja ilmselt ei tohigi, sest siis kaoks viimnegi konkurentsitahe ja -võime. Küll aga võiks igaühel olla oma väike kadeduse kärpekava, mille alusel kadedust jupphaaval koomale tõmmata. Näiteks esmalt kärpida kaheksa protsenti ja siis veel kolm.