Esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Seitsmes

Töötada välja ja käivitada kõigis ministeeriumides tegevustoetuste eraldamine vabaühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmiseks.

Pooldajad:
  • See on minu meelest üks olulisemaid asju üldse, mida vaja koheselt ellu viia
  • Ettepanek on hea, aga oht on, et rikutakse liigse bürokraatiaga hea algatus. Kaaluda tegevustoetuse andmist ennast tõestanud organisatsioonile, et see ei sõltuks poliitilisest meelsusest vms. Tegevustoetust saav organisatsioon on sel juhul partner riigile, kelle on omad kohustused ja õigused, aga ka riigil on lepingu järgi omad kohustused ja õigused. Leping on kahepoolne.
  • Parem üks hästi toimiv põlistatud organisatsioon kui kolm nõrka organisatsiooni. Kasutada "usalda, aga kontrolli" mehhanismi. Eeskuju võib võtta teenuste delegeerimise olemusest, vt PRAXISE uuring. Tegevustoetuse saamine on oluline järjepidevuse tagamiseks ja professionaalsuse saavutamiseks.
  • Jällegi - osa rahast peab moodustama selle osa, mida kohe "ära ei sööda".
  • Nõrga koha argument - läbipaistvad kriteeriumid ei põlista positsioone, vaid võimaldavad uute juurdekasvu.
  • Oluline on lisada, et aitab vältida projektidepõhise tegevuse kujunemist põhitegevuseks ja võimaldab osaleda rahvusvahelistel ja siseriiklikel projektikonkurssidel, kus on ette nähtud omafinantseerimine. Lisaks tuleb välja töötada võimalus, kus rahastamine on kindlustatud pikema perioodi kui aasta peale.
  • Tegevustoetusi ministeeriumitest tuleb anda üksnes ministeeriumi olulisele partnerile, kes mingil moel panustab ka ministeeriumi plaanide, arengukavade ja seadusloome protsessidesse ning tagab sidustatuse sihtrühmaga. See tähendab ennekõike nende organisatsioonide tegevustoetamist, kes suudavad tõendada, et esindavad sihtrühma ja nende kaasamine aitab kaasa valdkonnas paremate tulemuste saavutamisele.
  • Näen siin võimalust ka delegeerimisteema sisse tuua.
  • Usun, et sellest on abi.
  • Valikukriteeriumite seadmisel, taotluste menetlemisel ja toetuse kasutamise kontrollimisel saaks abiks olla KÜSK, kes võiks teha selleks ministeeriumitega koostööd. Kuidas see koostöö rahaliselt vormistataks (kelle kaudu REst vajalik raha, millised lepingud, kes kontrollib jms), on juba eraldi küsimus.
  • Vägagi vajalik. Pelgalt tegevustest ei saa lähtuda, ka areneda ja arendada on vaja
  • Otsustamine tegevustoetuste üle võiks olla natuke ka KÜSKi või erapooletute hindajatega seotud. Muidu on oht, et tegevustoetusega proovitakse ühendusi ära osta enda valdkonnas, eriti kuna paljud teevad samaaegselt nii projekti- kui lobbytööd.
  • Pigem toetan, vähemalt katset see küsimus läbi mõelda. Ülalmainitud nõrkade kohtadega nõustun.
  • Vajalik tegevus.
  • Võivad jääda mõlemad rahastamise vormid, kuid nende eraldamise põhimõtted ja kriteeriumid peaksid olema selged ja avaldatud.
  • See peaks olema kõige esimene ja olulisem prioriteet, kuna projektipõhised toetused ei anna kodanikuühendustele eriti võimalust tegevusi pikemalt ja strateegilisemalt ette planeerida, tegevused killustuvad ja kodanikuühenduste võimekus on liiga väike tõhusaks kaasarääkimiseks. See eeldab kahtlemata ka head ja läbipaistvat süsteemi tegevustoetuste jagamiseks (et oleks väga selge, kellele ja millistel tingimustel seda antakse). Sõltuvust riigist ei pea oluliseks probleemiks, see tuleb välistada toetuskriteeriumidega (tagades hindamiskomisjonide erapooletuse/tasakaalustatuse jne).
Vastu:
  • Nõrk
  • Bürokraatlik meede
Kahtlejad:
  • Idee pole viga, aga sealt edasi sumbub ebamäärasusse. Ettepanek peab olema loodavate jagamisprintsiipide osas selge ja läbipaistev.

Kommentaare ei ole: