teisipäev, 8. september 2009

Kurg toob? Kapsalehe alt? Kuidas sünnivad sotsiaalsed ettevõtted?

Heateo ajaloos sai hiljuti ümber üks ajajärk - Artur Taevere lahkus tegevjuhi kohalt nõukogusse ja Heateo rooli võttis Mart Kuusk. Vaatasime sel puhul koos Arturi, Jaani ning paljude meie vabatahtlikega tagasi kuuele suurepärasele aastale ning sõelusime välja olulisimad kogemused. Tänasest kuni aasta lõpuni avaldamegi iga nädal ühe loo Heateo kogemustepagasist. Artiklid ilmuvad paralleelselt Heateo päevikus ja Hea Kodaniku ajaveebis, kommentaarid on väga teretulnud. Esimeses loos vaatleme sotsiaalsete ettevõtete sünnilugusid.

Olen viimastel nädalatel palju mõelnud, miks ettevõtlusaktiivsus on Eestis 2 korda madalam võrreldes Lääne-Euroopa riikidega. Muuhulgas olen sõpradelt ja tuttavatelt küsinud, miks nad on või ei ole loonud oma (sotsiaalset) ettevõtet. Ettevõtlusega alustamist takistavate põhjuste hulgas on enim nimetatud hea idee puudumist. Ometi on tänased sotsiaalsed ettevõtjad kusagilt leidnud oma tegevusideed.

Üks selge ideede allikas on ülikool. Kursuse- või lõputööd, mis vajavad mõne valdkonna sügavamat uurimist, toovad sageli esile lahenduseta või ebaefektiivselt lahendatud ühiskondliku probleemi. Koolitöö eelisena sünnivad koos probleemi tajumisega sageli ka ideed selle lahendamiseks. Riina Raudne võrdles oma magistritöös HIV-epideemia ennetustegevust Eestis ja Leedus. Töö tulemused näitasid olulisi puudujääke Eesti üldelanikkonna hulgas tehtavas ennetustegevuses. Terve Eesti SA, mille Riina 2006. a juulis asutas, viib läbi üldelanikkonnale mõeldud HIV-teemalisi koolitusi töökohtades.

Idee võib tekkida ka välisriigis edukalt käivitatud lahendust nähes või selle kohta lugedes. 2006. aasta alguses puutus Artur kokku USAs mituteist aastat edukalt toiminud noorte õpetajate programmiga Teach For America (TFA). Olles läbi lugenud ka TFA asutaja Wendy Kopp'i raamatu "One Day, All Children", oli Artur veendunud, et Eesti haridussüsteem vajab sarnast organisatsiooni. Sama aasta lõpus loodi Noored Kooli SA.

Kolmas ideede sünnipaik on asutaja enda või tema lähedase inimese kokkupuude valdkonnaga ning sealt tekkinud vajadus. Juri Manko oli ise süstiv uimastisõltlane, kes proovis edutult oma sõltuvusest vabaneda kõikide Eestis pakutavate abiprogrammide teel. Tagasi uimastivaba elu juurde jõudis Juri lõpuks Peterburi narkoloogiahaigla rehabilitatsiooniprogrammi abil. Sealt sündis veendumus käivitada sarnane programm ka Eestis ning 2008. a novembris alustas tööd Re-hab.

Hea idee on tähtis, kuid ettevõte sünnib alles siis, kui ideed teostama asutakse. Oma peas avastatud mõtted tunduvad endale harilikult üsna ägedad. Veendumaks, et ideel on potentsiaali, võiks järgmisena proovida ideest rääkida mõnele sõbrale ja vaadata, kas ka nende silmis süttib tuluke. Tihti tekib just nii esialgne meeskond, kes asub ettevõtet looma. Seejuures on ülioluline, et keegi käivitajatest võtaks täisvastutuse ehk tunneks ennast idee omanikuna. Ainult pühendunud eestvedaja suudab sotsiaalse ettevõtte vedada läbi raskustest, mis käivitamisega igal juhul kaasnevad. Eestvedaja tähtsusest ning individuaalsest ja kollektiivsest juhtimisest kirjutab põhjalikumalt Jaan järgmise nädala artiklis.

Järgmise sammuna peab algsest ideest kasvama lahendus - reaalne toode või teenus. Võtmetegevus on seejuures sihtgrupi kaasamine, et nende tegelikku olukorda ja vajadusi võimalikult täpselt mõista ning lahenduse sobivust jooksvalt testida. Euroopast arenguabina Aafrika külasse saabunud ahjud, mida on võimalik kütta ainult 30 cm pikkuste kuivade kasehalgudega, on vanaraud. Inimkeskse tootedisaini tunnustamise osas meeldib mulle tohutult INDEX:Award'i tegevus. Näiteks läks 2009. a publikuauhind kodututele inimestele veekindlaid, kaasaskantavaid, pappkastivärvi magamiskotte tootvale Austraalia sotsiaalsele ettevõttele Street Swags, kelle toode loodi tihedas koostöös Brisbane'i piirkonna kodututega.

Kui võimalik, on tark tegevusmudelit enne täismahus käivitamist piloteerida vähendatud mahus ja kuludega. Pilootfaas annab hea tunnetuse sihtgrupi reageeringu kohta ning võib välja tuua tegevusmudeli aspekte, millele varem ei osatud mõelda. Terve Eesti SA korraldas esimese töökohapõhise HIV-ennetuskampaania Hansapangas. Kampaania kõikides faasides uuriti pidevalt juhtkonna ja koolitustel osalejate tagasisidet, mille põhjal tehti mitmeid muudatusi kampaania ülesehituses. Alles seejärel alustati teistele ettevõtetele suunatud aktiivse müügitööga.

Lõpetuseks kordan Gild Bankersi investeerimispankuritelt õpitut: "Vähesed ettevõtted käivituvad edukalt esimesel katsel. Enamus ettevõtteid stardib kaks, kolm või neli korda, enne kui tegevus- ja finantsmudel ning meeskond hakkavad edukalt toimima." Noored Kooli SA Inglismaal tegutseva sõsarorganisatsiooni Teach First asutaja Brett Wigdortz ütles Eestit külastades peetud loengus, et tal tuli oma sotsiaalse ettevõttega läbi teha kolm "surmaorgu" enne, kui asi toimima hakkas. Täna on Teach First 8. kohal Briti enim eelistatud tööandjate TOP 100 nimekirjas, edestades tudengite silmis ettevõtteid nagu Google, Marks&Spencer, McKinsey jpt. Lühidalt - ebaõnnestumist pole mõtet karta. See käib loomuliku osana (sotsiaalse) ettevõtluse juurde ning on ehk parimaid võimalikke õpetajaid.

Hea lugeja - miks Sina oled või ei ole asutanud oma (sotsiaalset) ettevõtet?

1 kommentaar:

Margo ütles ...

Kommentaare vt Heateo päevikust http://www.heategu.ee/?id=1921&p=856&comm=1#comments