Neljapäev, 13. august 2009

Tšempionite argipäev ehk mida kaasamisega edasi teha. Vol 3

Kaasamise spetsid teavad, et omaette nokitsemisega osalust ei arenda. Seepärast kutsuti konverentsi lõpuks kohale Obama valitsuse ametnikke erinevatest asutustest. Neile esitati ettepanekud lühidalt ja selgelt ära ning sooviti saada esmast tagasisidet kohapeal.

Milline oli ametnike reaktsioon?
Noh, üsna universaalne - s.t. sarnane sellega, mida siingi võib kohata.
Esiteks paluti spetsidel oma ettepanekud kiirelt kirja panna, et neid saaks saata asjaomastele otsustajatele. Ärge nähke vaeva sõnastusega, ütles ametnik, parema pildi tegelikust arutelust saabki just mustandist.
Teiseks paluti võimalikeks uuteks projektideks vajalikud rahasummad kahe nädala jooksul ära esitada, sest valitsusasutused teevad juba 2011 eelarvet.
Kolmas liik reaktsioone oli tehnoloogia-kesksed ehk jah, selle küsimuse me lahendame uute infosüsteemide kasutusse võtmisega.

Mis edasi saab? Eks põnev on jälgida, mis ettepanekud ja mismoodi ellu jäävad. Spetsid peavad valitsusega dialoogi edasi, see on kindel. Samuti tundub, et kohalolijate tuumikust tekib mingi kindlam kooslus, mis võtab endale ülesandeid soovituste rakendamisel.

Millistel nendest mõtetest ja ettepanekutest - loe ka järjejutu esimest ja teist osa - on jumet Eesti jaoks? Üsna mitmel rindel juba tegeleme – head tavad, ametnike koolitused, parimate praktikate tutvustamine, projektid ühenduste ja riigiasutuste koostöös. Teoksil muuhulgas ühenduste rahastuspõhimõtete ülevaatamine ja kodanikuühiskonna arengu indikaatorid.

Kuhu aga tasub rohkem jõudu kulutada? Kuidas saame arendada kaasavat valitsemiskultuuri ja osalusdemokraatiat? Häid soovitusi ja lahendusi on vaja nii meil Eestis ehk „siseturul“ kui ka mujal maailmas „demokraatia ekspordiks“.
Pane oma ettepanekud allpool kommentaaridena kirja.

Kommentaare ei ole: