esmaspäev, 3. august 2009

Tšempionite eine

"Ma olen seda entusiasmi oma karjääri jooksul ikka paar korda juba näinud", nendib kikilipsuga Jerry veidi sarkastiliselt. Ta on kaasamisega tegelenud nii paarikümne aasta jooksul, valitsuses ja ühenduses. Praegused Obama "avatud valitsuse" reformid teda ei üllata, küll aga huvitab, mida seekord ette võetakse ja kuidas see korda läheb. Ja ta ei hoia oma arvamusi ega nõuandeid vaka all, vaid räägib kaasa ja vaidleb vastu. Nii nagu teisedki 60 spetsi, kes Washingtonis kolme päeva jooksul koos mõtlevad, räägivad ja vaidlevad kaasamise, hea valitsemise, demokraatia ja üldse kodanikuühiskonna teemil. Ning esitavad oma ettepanekud Obama-tiimi entusiastlikele ametnikele.

Ametnikele anti võimalus selgitada, mida nemad teevad ja mis on valitsuse reformide siht. Sellest kirjutasin pisut blogis.
Spetsid hindasid kõrgelt kindlat poliitilist tahet ja uute tegijate energiat, mida valitsus rakendab demokraatia uuendamiseks. (Parlament just kiidusõnu ei pälvinud).
Küll aga väljendatakse valjusti kahtlusi, kas valimiskampaaniast pärit püüdu jõuda rahvale lähemale suudetakse muuta rutiiniks. Valitsus pingutab, et olla läbipaistev ja avatud ning kasutab uut tehnoloogiat, et saata infot läbi ühiskonna kuni iga vähemusgrupini. Ühenduste arust on see jt teised muljetavaldavad ettevõtmised vajalikud, kuid mitte piisavad. (Dialoog meenutab meie kodanikuühenduste kärajaid, kus räägiti, mida EKAK meile andnud on.)

Mida siis gurud oluliseks peavad?
Kaasamise vallas mõõdukamad mõtlevad, kuidas korraldada eeskujulik osalemise kaasus. See aitaks lahendada mõnd pakilist probleemi ja näitaks, et nn tavalised inimesed suudavad pakkuda vingeid lahendusi, kui nad saavad päriselt otsustamises osaleda.
Radikaalid nõuavad poliitikutelt ja ametnikelt totaalset mõtteviisi muutust ning presidendilt jõulisemat alust kodanike kuulamiseks ja arvestamiseks. Tuleks teha kaasamise seadus, luua selle täitmise jälgimiseks valitsusväline komitee, koolitada nii ametnikke kui poliitikuid, tagada kaasamise põhimõtete kehtimine igas asutuses. Tuleb tuttav ette?

Sarnasusi Eesti olukorra ja eesmärkidega on, ja seda parem on mõttetalgutel koos otsida toimivaid lahendusi. Mõnest ideest luban lähemalt kirjutada siinsamas.

P.S. Kogenud praktikuid nimetatakse ameerika keeles tšempioniteks - seepärast ka Vonnegutilt laenatud pealkiri. Miks mina seltskonnas olen? - dialoogi juurde kutsuti ka mõned osalusdemokraatia fännid mere tagant. Nii riigi ettevõtmiste kui Minu Eesti algatuse vastu on suur huvi.

1 kommentaar:

Hille Hinsberg ütles ...

Rääkisin kokkutulnutele Eesti kogemustest kaasamisel ja osalemisel, ehk mida riik ja kodanikuühendused koos on ära teinud, mis asjad meil olemas on ja mis seni puudu. Jutustasin Minu Eesti lugu kui demokraatia uuendamise näidet. Tagasiside oli siiras: Estonia, you rock!