mida paremat ideed sa kuuled koosolekul kolleegidelt, seda kriitilisemalt peaks sa seda maha tegema, et mh iseend mitte surnuks töötada, kuna kiusatus ideed ellu viia on liialt suur.
Võibolla on meid lihtsalt liiga vähe, nagu kogu sektoris, ma mõtlen, inimesi.
Või ei oska me EMSLis õigeid inimesi otsida, sest ma olen tegelt kogu aeg uskunud, et raha on headele ideedele alati olemas, aga kust leida inimesed, kes need hästi ellu viiks, on see kõige raskem.
Sest seegi on üks rusikareegel, et kui sa koormuse suurenedes värbad uue inimese, tõuseb ikkagi ka kõigi seniste töömaht. Nii et surnud ring.
PS Kohati on ikka õudne kiusatus üritadagi töötada üheksast kuueni, nagu normaalsel töökohal, ja vaadata, mis üldse saab (tehtud).
Postitused
4 kommentaari:
,,, ja nii nad välja suridki...
Mina jõudsin selle äratundmiseni juba üsna tükk aega tagasi, et töö ei ole jänes ja kui töötada 8-17, siis saavad ikkagi kõik asjad tehtud/valmis. Mõned asjad küll oluliselt hiljem, kui esialgu arvata võis, aga valmis nad saavad. Ööpimeduseni töötama sunnib viimasel ajal ainult "ma ju lubasin"-kohusetunne ja uueks eesmärgiks ongi vähem lubada. Mingit moodi parema või tublima kodanikuna ma seeläbi end ei tunne, aga eraelu jaoks on rohkem aega.
töö sektoritesse jagamine on 1.sektoris töötavate hallis ülikonnas inimeste väljend, kas pole?
mõni ütleb, et nö kodanike sektor ongi 1. sektor ... siis see jagamine meile küll meeldib
Postita kommentaar