Neljapäev, 12. märts 2009

.. ja sa ei mürista

Nüri järjekindlusega jätkub mu viimati muretsetud tendents ehk ilmselged kodanikuühiskonna ja isikuvabaduste vastased ilmingud. Ma ei tea, mis kaitsepolitsei täpselt nende VHK loomakaitsjatega tegi, ega ka nüüd Metlevi asjaolusid - nagu ka minister Lukas tõdes -, aga mida tean, kõlab ikka jubedalt ja üldse mitte aastale 2009 kohaselt.

Väidetavalt olla keskerakondliku linnavalitsuse surve sellise kooli lükke taga olnud, aga koolipapade-mammade tagurlikkus ei kõla samuti väga ebaloogiliselt. Aga et ühe lausega teha maatasa nii kodanikualgatuse roll, üldine õiglus kui niigi habras lõimumine... tahaks karjuda taevast appi, kui seda poleks Ansipi poolt ära lörtsitud, või kui ma ise jumalal vähegi mingit rolli näeks kodanikuühiskonnas...

Ainus hea asi selle absurdse represseerimise juures on, et toimunu sai avalikuks ja päris tasakaalukal moel siiamaani. Nihukesi olukordi tuleb ju päris sageli ette, kus eelkõige tööandja keelab ära isikliku arvamuse, aga kingasaanud jätavad sageli kuidagi haliseva ja tõsiseltvõetamatu mulje. Probleem on siiski täiesti olemas.

Üleeilsest Koostöö Kogu foorumist ei oska ma aga isegi kokkuvõtet teha. Kohaletulnud hullude kontsentratsioon oli nii suur ja ürituse korraldus meenutas oma ametlikkuses ja reglementeerituses mingit congressional hearing'ut, nii et pagesin poole pealt. Aga pärastistest vestlustest jäi jällegi kõlama, et aktiivseid kodanikke peetakse ikka veel mingiteks riigipöörajateks, kelle kriitikat valitsuse aadressil ei peaks kindlasti maksumaksja rahastama jne. Lihtsalt ma-sen-dav. Õnneks avalikult seda ei julgeta öelda, aga kui päriselt nii mõeldakse, unustades kogu selle osa, et kaasamine toob paremad otsused ja rahval on ka valimiste vahel õigus oma tahet väljendada, on meil ikka väga olulisi väärtusi peakestest puudu.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Tasakaalustatud moel tuli see avalikuks vaid eestikeelses meedias ja sedagi küsitavalt. Aga vaata, mis toimus venekeelses meedias...

Kogu sügavas austuses ja imetluses proua Urve vastu (enamasti küll põhjendatav sellega, et ta on lihtsalt tõeliselt ilus naine), suudab üks mutimullaaugust välja karanud alaealine (veel suuremas austuses alaealiste ja nende õiguse vastu oma arvamust avaldada) teha Eestimaa rahvaste suhtluse arendamise rindel rohkem ära, kui mõni kohvriga või kohvrita minister kunagi. Vähemalt diskussiooni algatamise osas. Iseasi on muidugi see, kas see mõjub nüüd hästi või halvasti.