Pühapäev, 19. juuni 2011

E-riik 2.0 – vähem riiki, rohkem elu

Laisk õhtupoolik Ljubljanas. E-riigi teoreetikud ja praktikud valguvad konverentsilt südalinna kohvikutesse, mõnel kirev kaelasilt jätkuvalt lipsu peal siramas.

Jõekalda baarides ja pubides tunduvad veebimaailma teemad elukauged. Jalgrattal sõidab mööda mees, õlleklaas lenkstangil kenasti tasakaalus. Koertega jalutavad koduperenaised vahetavad viimast infot. Noorte seltskond naerab ja mängib kaarte, nuti-telefone ei näpi keegi. Õhustik on chill ja sume ja tundub, et õnnelik elu käibki siinsamas kaldapealsel. Õnnelik elu tähendab muuhulgas ka seda, et päris-maailma nautimiseks jääb rohkem aega, kui veebis on asjaajamine lihtne, kiire ja mugav.

Aga Sloveenia virtuaalsed ettevõtmised tunduvad olevat üsna samast puust kui Eestis. Näiteks meie TOMi ja osale.ee platvormi võtsid nad üle ja ennäe! - predlagam.si on täitsa popp portaal. Sloveenia on igasugu e-riigi indeksite järgi esirinnas nagu Eestigi. Jääb aga mulje, et neil on e-riigi arendamise suhtes endiselt indu, samas kui siin tundub, et kõik on justkui juba tehtud ja uut visiooni pole paista.
Üks ministeeriumitest vastutab avaliku halduse ja sealhulgas e-riigi asjade eest, mis on hea kombo, sest e-riik pole ainult lairiba, vaid viis, kuidas valitseda tõhusamalt ja inimesele mugavamalt. Näiteks valitsus tahab vähendada ettevõtete halduskoormust 25% ja kärpida osa seadusandlust, mis seni on liigset bürokraatiat kaasa toonud. Aruandluseks ja riigiga hõlpsamaks suhtlemiseks on vaja nii kiiret ühendust ja mugavaid veebikeskkondi kui ka mõttekamat menetlust.

Ikkagi on Eesti e-valitsemise edusammudest pisut piinlik rääkida. Mõnele akadeemikule tuleb lausa pisar silma, sest tema on samu asju, mis meil naksti ära sai tehtud, püüdnud aastate jooksul analüüsida, kavandada ja edendada. Ta ei näe oma ideid aga reaalsuses, sest otsustajate meelest on mõni risk ikka veel maandamata, autentimine liiga lahja või lahendused tehniliselt liiga toored.
Kas me oleme tõesti olnud riigina riskeerijad ja eksperimentaatorid? E-valimistega seoses süüdistab mõni paadunud demokraatia-kaitsja Eestist pea pühaduseteotuses. Enamus e-lahendustest on sündinud ilma, et oleks oodatud Euroopa direktiive, spets strateegiaid või vajaduste kaardistusi. Teeme ära ja vaatame, kas kasutajad võtavad asja omaks!

Teeme Ära on muidugi ka e-riigist rääkides kõige popim lugu. Kuidas veebi kaudu miljoneid inimesi kaasata, nii et sellest tõuseb käegakatsutav tulu, on iga e-riigi asjatundja unistus, Iirimaalt Kamerunini.

Rahvusvahelised konverentsid on kirju osalejaskonnaga ja ettekanded üsna kõikuva tasemega. Hea õnne korral satud tõeliselt huvitavate persoonide ja kogemuste otsa. Minu jaoks oli seekord avastuseks Austraalia.
Austraalias on käsil pööre Gov 2.0 ehk uue põlvkonna e-riigi lahenduste poole. Selle märksõnad on aktiivne sotsiaalmeedia kasutamine; Open Data ehk riigi andmete muutmine avatuks ja kasutajasõbralikuks; mitmed ulatuslikud kaasamise algatused, näiteks Lõuna-Austraalia arenguvisiooni loomine. Tõeline hitt on nn Grueni raport, mis loetleb spetsiaalselt kokku kutsutud töörühma soovitused valitsusele, et uue e-laine võimalused enda ja rahva hüvanguks maksimaalselt ära kasutada.

Huvitav, kui mitu kohta peaks Eesti e-riigi top-listides enne kukkuma, et ka siin uue põlvkonna mõtlemine „üles“ jõuaks?

P.S. Tänan KÜSKi, kes toetas mu osalemist ja Eesti e-riigi tutvustamist konverentsil!

Kommentaare ei ole: