Üheteistkümnes

Anda teatud hulga allkirjade korral inimestele õigus nõuda avaliku konsultatsiooni algatamist enne otsuse tegemist (sh. vajaliku taustinfo kättesaadavaks tegemist, adekvaatset aega arvamuste avaldamiseks, aruteluüritusi, tagasisidet tehtud ettepanekutele).

Pooldajad:

• Midagi on vaja ju muuta, tegelikkuses peaksid olema ka praegu sellised võimalused olemas, kuid kui kodanikel tahe on, siis riigi erinevatel tasanditel mitte, aga nii ju kodaniku hääl ei jõua otsustajateni
• Väga vajalik Eesti ühiskonnas, kus diskussiooni pidamise oskus on madal. Iga arvamuse avaldust hakatakse ründama, selle asemel, et koos erinevaid seisukohti läbi arutades tõeni jõuda. Vaja on respekteerida teise inimese arvamust, samal ajal oma arvamuse sisu selgitades.
• Lisaks oluline: kaasatavad peavad olema rahastatud: sõidu, aja ja energia kompenseerimine. Siis on ka võimalus teemadega sisuliselt tegeleda ja kaasa rääkida. Kaasata nö ekspertteadmist mingis valdkonnas, kellel on tihe side sihtgrupiga ja teave tegelikkuse kohta + analüüs. Kunagi ei tohi öelda, et kaasatavad on rumalad. Nad räägivad omas keeles. Juhtida vestlust, noppida oluline välja ja panna kirja.
• EL kodanikualgatus on kehtestatud. Siseriiklikult selline mehhanism puudub. Oleks aeg kasvõi konsultatsioonide tasemel algust teha.
• Vajalik täiendada ettepanekut ja kõigepealt tagada, et teatud hulga allkirjadega otsus võetakse üldse menetlusse. Praegu Riigikogu kodukord seda ette ei näe. Nn. petitsiooniõioguse seadustamiseks pole vaja põhiseadust muuta, piisab Riigikogu kodukorra täiendamisest. Olen seda ettepanekut Riigikogule ka varem teinud.
• Annab kodanikele õiguse esile tõsta neile olulisi otsuseid

Vastu:

• Inimesed, arutage omavahel asjad selgeks
• Ei saa aru, mis laadi otsuste kohta ettepanek käib, milliseid potentsiaalseid olukordi on silmas peetud. Praegu esitatud kujul ei ole ettepanek rakendatav.

Kahtlejad:

• Ma näen siin rohkem probleeme kui kasusid. Tihti on tagantjärele rahvas ikkagi rahul ning eelnevalt sõditakse emotsioonide pinnalt. Teisalt ei anta rahvale sageli mõistlikus pikkuses aega teema uurimiseks. Seega mingid veidi julgemad hoovad võiks olla.
• Toetan tingimusel, et sellest ei kujune mingisugust astroturfingu platsi jälle. See inimeste hulk peaks olema ilmselt üsna suur, kes saavad algatada...
• Haagib punktiga 10. Kui ametnik on saanud koolitust ja adub TÕELIST vajadust kaasata, siis pole seda punkti ju vaja.
• Mis tähendab avalik arutelu- eetriaega ETV-s? Miitinguid tööajal Toompea ees? Mis tähendab adekvaatne aeg - mõistlik aeg kehtivas õiguses? Milleks uus mõiste?
• Pigem aitaks 3. sektori kaasamisel ametnike koolitamine, et nad teaks, kust vastava valdkonna MTÜ-sid leida ja kuidas neid kokku kutsuda.
• Ei mõista, mis muutub olemasoleva süsteemiga, st. vajalik täiendada
• Kas allkirjade kogumine on alati mõttekas? Võib-olla lihtsalt avalik pöördumine
• Hea algatus - kuid oht, et teatud huvigrupid võivad hakata seda kasutama isiklike huvide suunas (nt. mingid tingimused, mis välistavad teiste organisatsioonide osalemise hankes vms).