esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Viies

Suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali riigieelarvelist rahastamist kahekordseks (40 miljonile kroonile aastas).

Pooldajad:
  • Riik peab endale selgeks tegema, kas ta soovib kodanikke kaasata või jätkab samas vaimus, et kodanikku on vaja ainult valimiste päeval
  • Kodanikud läbi kodanikeühenduste peaksid omama raha kasutamisel suuremat kaalu kui poliitikud. Sest et see on kodanike maksuraha. (Ja poliitikud võivad ju ka kodanikuühendusse kuuluda)
  • See on hädavajalik, sest paljud fondid on Eestist lahkunud ja KÜSK on üks väheseid, kus asi toimib kiirelt, läbipaistvalt, paindlikult. Kindlasti teha eraldi konkursse suurtele, aastaid tegutsenud organisatsioonidele ja alles alustavatele vabaühendustele, kes teevad esimesi samme projektimaailmas. Rahasüsti vajavad mõlemad.
  • Toetusprogrammid on asjakohased, et suurendada tegevusvõimekust, sihtkapitali olemasolu on väga vajalik. KÜSK reeglid tuleks üle vaadata. Olen kohanud kriitikat. Tuleks lähtuda mõistuspärasusest, loogiliselt mõtlevate inimeste jaoks esineb tingimustes kummalisi momente, mis ei ole põhjendatud.
  • Pöördusin eraldi ettepanekutega Kodanikeühiskonna arengukava koostamise käigus. Kahjuks tagasisidet ei saanud. Minu ettepanek on see, et KÜSK-i rahastus võib küll suureneda, aga mingi osa sellest peab jõudma kohalikule tasandile otsustamiseks. Seejuures on oluline, et kõike ei jaotata laiali vaid osa jääb nö. sihtkapitali. See garanteerib, et aastast aastasse kapitali osa suureneb ning tagab järjest enam stabiilsema rahastuse. Osa rahast peab jõudma kohalikele kogukondlikele fondidele.
  • Nõrga koha argument ei ole seotud asja tuumaga jällegi. KÜSKi töö KÜd puudutavates erinevates strateegiates paika pandud eesmärkide elluviimiseks nõuab enam vahendeid ning asjasse ei puutu taotlejate nõrkus või lati alla laskmine. Pseudomure. Kapital loodigi, et tõsta KÜ suutlikkust. See ei ole mingi ühenduste koorekihi fond, vaid arendusfond, mille eesmärgiks on KÜ kandepinda ühiskonnas laiendada, mis ühtlasi tähendab ka tööd nõrgemate ühendustega.
  • KÜSK on pannud kodanikuühiskonna elama maakondades
  • Selline eelarve võimaldab ühenduste tegevussuute suurendamise vajadustele paremini reageerida ja täita ka kompetentsikeskuse rolli. Näiteks võiks siis käivitada ka EL projektide kaasrahastamise taotlusvooru ja selle abil veelgi enam ressurssi Eestisse tuua.
  • Pigem tähendab uute taotlusvoorude tekkimist ja võimalust pöörata tähelepanu sellele, mis praeguste prioriteetite hulka ei mahu
  • Pigem suurendada KÜSKi rahastust, kui ellu rakendada 2. punkti.
  • Kui latt ei lange, on see ettepanek väga hea! Samas on võimalik rohkematel kodanikeühendustel toetuse läbi tugevamaks ja "tegijamaks" saada.
  • Arvan, et väide "Rohkem toetusi võib tähendada ka vähem tähelepanu igaühele neist" ei pea paika. Pigem on mõju vastupidine, so. suurem toetus tekitab andja juures suurema huvi oma rahakasutuse kohta
  • Ettevõtted võiks annetada mingi protsendi oma kasumist näit. 1 %
  • Pooldan, sest kui KÜSK jätkab ühenduste võimekuse arendamist, on ka toetuste kasutamine efektiivsem.
  • KÜSKi toetuste ampluaa peaks nagunii laiem olema, praegu jagatakse erinevates voorudes väga kitsastele tegevustele, kusjuures kunagi ei ole ette teada, kes järgmisest voorust raha võivad saada. Võiks olla ka Vabaühenduste Fondi sarnane programm, kus vähemalt mõned voorud on pikemalt ette teada, siis saavad ka kodanikuühendused paremini oma tegevusi planeerida.
  • Palun andke aru, et toetuste saamisel võtavad MTÜ-d kanda oluliselt kõrgema majandusriski kui KOV oma garanteeritud eelarvega (projekti raha laenad, teostad projekti, teed paberid ja siis saad raha tagasi) seejuures toidad laenuprotsendiga panka.
Vastu:
  • KÜSK ei ole reaalses elus end tõestanud. Aeglane, muutustele reageerimisvõimetu, läbipaistmatu - need on KÜSKiga seonduvad märksõnad.
  • Rohkem raha on tore, aga probleemiks see, et MTÜ-d elavad a) EL rahadest, b) riigieelarvest, mitte c) liikmemaksudest
  • Tundub täitmatu unistusena. Selle asemel võiks kaaluda ettepanekut, et KÜSKi ja ka teiste kodanikuühiskonnale suunatud programmide (kohalik omaalgatus jms) suureneks vähemalt inflatsiooni võrra. (+ mingi mõistlik %)
  • On valdkondi, mis vajavad hetkel rohkem toetamist. Majanduse paranedes vaja kindlasti taastada endine olukord ja analüüsi tulemusel vajadusel järk-järgult suurendada.
Kahtlejad:
  • Raha võiks alati rohkem olla, aga kas siis peab nii suurt summat kohe kahekordistama? Vahest tasuks alustada väiksemast kasvust, näiteks 25 miljoni peale? KÜSK-i tegevuses on aga teisigi olulisi asju, millega tuleks tegeleda. Näiteks võiks pidevalt olla avalik kahe aasta toetusprogrammide plaan - millal millised konkursid välja kuulutatakse ja nende ajakava. Siis saavad ühendused oma tegevust ja taotluste kirjutamist pikemalt planeerida. Kuidas üldse KÜSK-i programmid kujunevad, mis on nende loogika? Vahel tundub, et mõned otsused tehakse natuke liiga spontaanselt. Küsimusi on veelgi. Samas väga hea, et KÜSK on olemas ja paljud asjad on nende tegevuses hästi - KÜSK peab kindlasti jätkuma.
  • KÜSKil on kohati suhteliselt jäigad nõuded, millest tulevalt ei saa ka projekti käigus muutuvaid tingimusi efektiivselt muuta ja ära kasutada. Konkreetsed nõuded on kohati küll õigustatud, kuid MTÜde paidlikumat ja loovamat lähenemist piiravad kui liialt bürokraatlikuks lähevad.
  • Sõltub paljudest teguritest. Miks just kahekordseks?
  • Enne tuleks täpsustada rahastamise korda, et see ei soosiks vanu ja suuri organisatsioone
  • Toetan KÜSKi eelarve suurendamist, kuid arvestades optimaalset toetatavate projektide hulka, oleks ehk veidi väiksem tõus mõistlik ja suureks abiks. Ehk oleks 25-30 MEEK paras. Silmas tuleb pidada ka seda, et KÜSK eelarve suurenemise arvelt ei tohiks väheneda muud sektorisse eraldatavad toetused. Samas võiksid ministeeriumid kaaluda võimalust kaasata KÜSK tegevustoetuste eraldamise otsustamisse.

Kommentaare ei ole: