esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Kuues

Korrastada hasartmängumaksust ühenduste rahastamise süsteem vastavalt 2008. aastal BDA Consultingu välja töötatud mudelile (eristada projekti- ja tegevustoetused, viia väiketoetuste otsustamine maakondadesse jne)

Pooldajad:
  • Elu on näidanud,et muutusi on vaja. Meil on vaja ju, et kodanikkond tugevneks. Killustatuse vastu aitab korralik alus tegevuseks ja läbipaistvus
  • Mida lähemal on toetuste jagamine, seda mõjusam on selle tulemus, sest kohalikul tasandil on otsuste tegemine adekvaatsem.
  • Toetan eriti tegevustoetuste ja projektitoetuste eristamist. Kas tegevustoetus peaks ikka siit alt käima? See võiks olla ministeeriumiga lepinguline suhe. HMN raha võiks olla ainult projektitoetus.
  • Toetan korrastamist. Meie ühendus põrkus selle vastu, et investeeringuobjekt oli eraomanduses, seda programm ei luba, peab olema riigi või munitsipaal. Kui see on muutunud, siis teavitada potentsiaalseid taotlejaid, info koju kätte.
  • Kehtib eelmise jutuga. Kogukondliku fondi alla tuleb luua eraldi vastav sihtkapital. See on ka oluliseks tõukejõuks, et tekiks juurde maakondlikke kogukonnafonde. Millistel neid ei ole, saavad toetuse läbi KÜSK-i.
  • Viimane aeg see asi korda teha ning vaadata üle ka valdkonnad, mida toetatakse.
  • See on ainumõeldav lahendus, sest HMMN ei vasta ühelegi toetusi eraldava struktuuri demokraatliku otsustusprotsessi ja läbipaistvuse nõuetele. Ei ole piisav, kui avalik on, kellele eraldati kui suur toetus. Läbipaistev ja neutraalne peab olema ka otsuste vastuvõtmise mehhanism. Otsused peavad olema põhjendatud ja nende kohta peab saama esitada vaideid. BDA töö annab hea mudeli kõige selle lahendamiseks.
  • Igati vajalik ja kauaräägitud muudatus (projekti- ja tegevustoetuse eristamine). Usun, et kui tehakse piisavalt selgitustööd, siis ei kaasne muudatustega ka (suurt) segadust.
  • Iga muudatus toob kaasa segadust, kui algatus oleks hea, sest selgus oleks suurem. Rahastamine läbipaistvam.
  • Toetan just väiketoetuste jagamist maakonna tasandil. Vajadused paremini teada ja tõestatavad.
  • Kõik teavad, et praegune süsteem on mäda!
  • Pigem toetan. Samas projektitoetuste ja tegevustoetuste vastuolu jääb alles. Vaja on tegevustoetuste poliitikat, sest sageli kannatab sisuline püsiv töö just tegevustoetuse ebapiisavuse tõttu ning see asendub "ühepäevaliblika-projektidega". Piisava suurusega toetuste hajutamine üle Eesti on kasulik. Ebaühtluse risk muidugi jääb.
  • Tegelikult vajab ühenduste rahastamine korrastamist ka muus osas. Võiks sõnastada ettepaneku üldisemalt.
  • Väiketoetused maakondadesse - väga OK. Olen ise tegelenud sellega nii KIK kui nüüd LEDER-PRIA Meede 4-tegvuses ja näen, mida tähendab kohalik initsiatiiv - inimesed, kes tegelevad kohaliku elu edendamisega seal, kus nad elavad - nad panevad sinna kogu oma energia ja kes veel teine peaks seda elu kohapeal edendama, kui mitta elanikud ise. Neid tuleb selles igati toetada. Jah väikeprojektide menetlemine on mahukam, bürokraatiat suurendav - kuid muid ju ei saa maaelu toetada, ei ole alust arvata, et maal elavad investeeringuvõimelised inimesed, kes jõuavad ellu viia suuri projekte.
Vastu:
  • BDA ei tea Eestist absoluutselt mitte midagi, kõik välismaine ei ole otsekohaldatav.
Kahtlejad:
  • Tundub, et see teema nõuab süvenemist, milleks pole aega
  • Eeldusel, et maakondades on otsustajateks inimesed, kes teavad, mida maakonnale eelkõige vaja ning näevad ka ise tulemusi, võib see tuua väga positiivse efekti. Teisalt on küsimus ka suutlikkuses projekti tulemuslikkuse kohta tagasisidet küsida ning puudulikes meetmetes raha tagasinõudmiseks. Sama probleem võib tekkida ka maakondades.
  • Kindlasti ei ole aga hetke olukord rahuldav

Kommentaare ei ole: