Kaheteistkümnes

Luua juriidiline alus vabaühendustele kaitsta oma sihtrühmade või valdkonna õiguseid kohtus

Pooldajad:

• Praegu saab ka organisatsioon end kohtus kaitsta, neil on ju põhikirjad, mis loob mingi juriidilise aluse. Pigem on küsimus, kust leida raha enda kaitsmiseks kohtus. Teatavasti kohtud jahvatavad meil aeglaselt
• Ühingus on jõud
• Võimalus võiks olla, kui ei kasutata, siis on ju tore, st et kohe ei joosta kohtusse.
• Nõrga kohana esitatud argument on ebarelevantne. Selline võimalus on õigusriigile kohane. Sakala keskuse probleem, kus huvirühmad ei saanud oma huve kohtu kaudu kaitsta on üks parim näide.
• Väga vajalik
• Absoluutselt vajalik. Lisaks ka inimesel valida ennast kohtus esindama MTÜ-s töötav jurist.
• Vabaühenduste liikmete hulgas on kindlasti ka juriidilist pädevust omavaid inimesi või lisada võimalus saada riigipoolset õigusabi teenust?
• Keskkonnakaitses on see süsteem hästi tööle hakanud. Nt lastekaitsesse ja diskrimineerimisjuhtumite juurde peaks see kindlasti laienema.
• Tähtis on eelkõige võimalus. Kui see on olemas, siis hoidutakse ka seadusrikkumistest ja väheneb vajadus kohtusse pöörduda.
• Miks mitte katsetada!
• Kindlasti tuleks laiendada sellist õigust keskkonnavaldkonnast ka vähemalt tarbijakaitse jm huvikaitsevaldkondadele, kus avalik huvi on nii oluline, et selle kaitsmisse kaasab riik ka kodanikke. Ettepaneku juures välja toodud nõrku kohti ei pea põhjendatuks, sest enne kui ei ole tagatud õiguste kaitse võimalusi, ei saagi eeldada, et oleks olemas väga suur võimekus sellega tegeleda. Ettepaneku elluviimisel tuleb lahendada terve rida küsimusi, mis keskkonnavaldkonnas on probleemiks osutunud - näiteks kohtukulude teema (kas ühendused peavad hakkama kaotuse korral maksma kohtukulude eest - see ei peaks printsiibis nii olema).
• Leader tegevusgrupid on juba tänaseks arvatud avaliku halduse akte väljaandvaks organisatsiooniks

Vastu:

• Siin on suurem kaal nõrkadel kohtadel. Tegelikult oleks kodanikeühenduste teema vaja seadusandluse poolelt läbi võtta küll ja viia see nii sisuliselt kui seadusandja poolt laiapõhjalise vaba tegevuse soodustamiseks, kus toetuste ja ka seega kontrolli osa viia kohaliku omavalitsuse tasandile.
• Inimressurss on piiratud. Keskenduda nende kohtade lahendamisele, et ennetada kohtusse jõudmist, et kõik töötaks ühise eesmärgi nimel, ennekõike avalik sektor. Oskus kuulata ja püüd aru saada probleemi tuumast.
• Riigikohus on korduvalt väljendanud, et kollektiivsetel arvamuseavaldajatel ei ole sõnaõigust kolmanda isiku kaitseks kohtus ega ametiasutuses. Tegelikult on lausa piinlik lugeda avaldus-kaebusi stiilis: räigelt on tõstetud nt bensiinihinda, palun mentlege ja karistage bensiinimüüjaid! See on umbes sama, et kirjutame naabri peale: ta rikub liikluseeskirju, kus, millal, kas jala või autoroolis, keegi ei tea, aga raisake aega, ressursse, uurige, menetlege. Absurd.
• Ebamäärane sõnastus

Kahtlejad:

• Ei ole kursis, kui suur on vajadus sellise muudatuse järele.
• Kui suur oleks vajadus?
• Küsimus on organisatsiooni tugevuses.
• Teema vajab arutelu, arvutusi jms
• Eestkosteõiguse juriidiline olemus vajab analüüsi, kergekäelisel rakendamisel pigem külvab segadust.