Ettevõtlikud briti ühendused

Briti vabaühenduste juhte koondav organisatsioon Acevo küsis valitsuselt ei rohkem ega vähem kui 500 miljonit naela (10 miljardit meie raha), et aidata majanduslanguse ohvreid. Nimelt on Acevo ja CAF küsitlenud ühenduste eestvedajaid, kellest 72% vastas, et kogeb juba kasvanud nõudlust nende teenuste vastu. Samal ajal on kolmandik sunnitud langenud sissetulekute ja tõusnud hindade tõttu personali vähendama.

Iseenesest ju igati loogiline nõuda, et mitte vaid pangad ei vaja valitsuse abi, aga just ühendustel on suur roll selles, kes ja kuidas majanduslangust päriselt kogeb. Lisaks nõuavad ühendused esindatust majandusalases valitsuskomisjonis.

Kuigi nende niiöelda EMSL ehk NCVO toetas põhimõtteliselt ideed, nimetas teise kaaluka asutuse Navca juht Kevin Curley seda päästefondi reklaamitrikiks. Acevo on, eks ole, ühenduste liidrite liit, aga ma olen ka Kevinit kuulanud ja temagi on päris mõistlik mees, nii et võta kinni, kumma ideel rohkem jumet on. Kevin nimelt ütles, et languse vastu peaks ühendused tegutsema rohkem kohalikul tasandil oma partnerite ja omavalitsustega, et muuta seniks rahastamise prioriteete - näiteks kultuuri- ja spordiorganisatsioonide asemel keskenduda neile, kes tegelevad vaesuse, kodutuse ja nõustamisega. Ilmselt on tõde vahepeal - kohaliku tasandi algatus ja aktiivsus on hädavajalikud, aga päris ilma rahata ju ka ei saa.

Meenus, et vist kahe aasta eest arutasime igasuvisel EMSLi kontori ja nõukogu ühisarutelul, mis oleks Eesti ühenduste roll ja tegevusplaan suuremate katastroofide, sõja või ka... majanduslanguse korral, mis oleks ju iseäranis õige koht, kus kodanikud iseorganiseerudes end aitama peaks, mitte vaid valitsejatele lootma. Toona leidsime, et sellega peab kindlasti tegelema mingihetk. Nüüd tuli siis jälle meelde...