Aukodanik

Saanudki seal Laikmaa majamuuseumis aru, mis Ülo Sarapuul selle aukodanikuks valimisega täpselt oli, aga sellenimeline maal on tal nihuke statement:

Pii ärr a la kolmas sektor

Isegi triikides ei tule mu keskmiseks nimeks Viisakus, aga ma jätan selle teksti siiski omapoolsete kommentaarideta. Eile ütlesin just Aune Pastile njet, et Äripäeva käsiraamatusse peatükk kirjutada, äkki siiski pidanuks.

MTÜ PESALEIDJA

15.06.2009

Nii vastuolulist minevikku kui kassil, pole tõenäoliselt ühelgi teisel loomal. Kass on loomaliik, kes on kolinud meie kodudesse ja aedadesse ning nad pakuvad suurepärast võimalust heita pilk loodusesse, jagades meiega emotsioone, tundeid ja vajadusi.

Kuna kodukassi on saatnud edukas levik üle terve maailma, siis ei pea täna muretsema kodukassi kui kaduva liigi pärast. Ent kiire arvukuse kasv toob üha enam ärevaid teateid kodututest kassidest.

Seetõttu sündis organisatsioon MTÜ Pesaleidja, kelle eesmärk on kodu kaotanud isenditele pakkuda uusi seltskondlikke sidemeid inimestega, turvalisust ja ellujäämist ning väärikat vananemist meie kõrval, sest nagu meilgi on neil palju sõpru ja ka palju vaenlaseid!

See on sinu võimalus heita pilk kaslaste maailma ja aidata meil otsida neile uus kodu, sest see on sinu võimuses.

Lisainformatsiooni meie tegemistest leiad aadressilt: http://pesaleidja.blogspot.com. Kirju ja küsimusi jääme ootama e-posti aadressile: pesaleidja@gmail.com.

Pesaleidja toimkond soovib Teile kõigile kaunist suve!

PS Vaata ka totaalset vastandit, minu uut PR-iidolit RIAt.

Eat this

Ilmselt meie noorim lugeja Lill

Vihmase ilma vidinad

Mida teie internetis teete? Loete uudiseid? Sirvite veebipäevikuid? Külastate uut rahvastikuregistrit orkut.com? MSNi ja skaipi ma parem vist ei mainigi ...

Tahtsin jagada paari harivat internetiportaali, millel tasub üsna regulaarselt silm peal hoida igal endast lugupidaval kodanikuühenduse eestvedajal.

Social Innovation Conversations - olen mtü-teemalisi artikleid lugenud sealt varemgi, aga eilne ahhaa-moment oli seoses allalaetavate loengutega (vt search/browse Podcasts). Laadisin mõned loengud oma mp3-mängijasse ja tavaliselt igav kahetunnine bussireis möödus märkamatult, aga samas ulmekasulikult.

TED - minu üks suuri lemmikuid, kus kuni 20-minutiliste videoloengutena esitavad suured mõtlejad suuri ideid. Algselt olid peamised teemad tehnoloogia, keskkond ja disain, aga tänaseks on skaala väga lai ja portaalile sattudes on mõistlik kasutada otsingut kas huvipakkuvate teemade või kuulsate kõnelejate lõikes. Mulle eriti meeldib, et loengud on lühikesed (esialgne formaat oli 18 minutit pikk), kõnelejad on fantastiliselt head esinejad ja kohapealne emotsioon tuleb nii ehedalt esile.

YouTube EDU - viimasel ajal enam populaarsust kogunud juutuubi õpetlik variant, kus taas otsingusse "NGO" või nt "management" sisestanud, leiab nii mõndagi kasulikku.

Ja lõpuks minu viimase aja suur vaimustus nimega Twitter. Seal võib teha endale valiku, kelle 140-tähemärgiseid sõnumeid soovid jälgida. Tõsi, sealt saab teada, millal Ashton Kutcher oma koeraga jalutamas käib, aga leiab ka täiesti kasulikke asju, nagu näiteks USA tunnustatud juhtimiskonsultandi Bonnie Koenig'i lugemissoovitused või TED-portaali ühe eestvedaja Chris Anderssoni mõtted või ka hetkel aktuaalsed presidendivalimised Iraanis. Ka EMSLi juhtimise jututoad püüavad ajaga kaasas käia ja koolitustel toimunust ülevaadet anda.

Minu soovitus siinsele lugejale: võtkem igal nädalal kaks tundi, et iseennast internetis harida. Edasijõudnumad võiksid ka ise uut sisu luua, sest nagu näha, liiga palju eestikeelset materjali kodanikuühenduse juhtimisest pole. Kuigi ilmselt portaalid juhtimine.ee ja areng.ee võiks koostööks valmis olla.

Vabandust, et ühtki nalja siia sissekandesse ei tulnud.

Vähemused kui pahe, tõbi ja puue

Pärast varahommikust lipuheiset kuulasin tavapärase Terevisiooni asemel raadiot ja täpsemalt Kuku Raadioentsüklopeediat, kus Hardo Aasmäe lubas rääkida Euroopa Liidust ja vähemuste kaitsest. Alustas, et feodaalajal vähemusi polnud, siis tuli reformatsioon ja lõpuks on heaoluühiskond kujundanud sellise praktilise mõiste poliitikas. Igati kodanikuühiskonna teema ju muidu, kõik erinevad, kõik võrdsed jne.

Järgmisena jõudis Tarkade Klubi auväärt liige ilmselgelt oma põhimureni ehk omasooiharuseni. Et omal ajal olid ühiskonnas põlu all ka suguvõimetud ja viljatud, kelle ainus võimalus oli minna kloostrisse issandat teenima, teised vihtusid lapsi teha, kellest küll palju suri, aga tootmine oli nii tihe, et iive püsis priimalt.

Aga teema võttis ta kokku päris rabava nurga alt: on see homoseksuaalsus nüüd siis pahe, haigus või puue (rohkem variante polnud), ei ole siiani selge, aga tavalised inimesed nad kindlasti ei ole, kuna nemad päästsid valla aidsi.

Lõpus jäi ruumi paarile lausele rahvusvähemustest. Niisugune lugu siis meil Euroopas, kus kõigist vähemustest pooled (saatelõigu proportsiooni arvestades) paistavad olema peded, kes vajavad kas karistust, ravi või sotsiaalabi ja kui ühed või teised vähemused sulgede või relvadega tänavale ei tule, ei ole nagu pigem põhjustki nendega tegeleda. Või võtsin ma nüüd liiga aasmäeliku üldistusega tema seisukohad kokku?

Ma ise pakuks, et see alguses kirjeldatud vähemuste-eelne kord ehk siiani tiksuv kirik on läbi aastasadade tapnud kõvasti rohkem inimesi kui aids, ja valdavalt täiesti viisakaid vastassooiharaid. Ime küll, eks ole, et nende ajal vähemusi polnud...

Internetis, ma saaks veel aru, aga kui kanali nimeks on teatmeteos ja raadio mõtlevale inimesele, on lihtsalt piinlik.

Kuidas EMSL lörtsis ausad valimised

Nii lihtne oleks Keskerakonna järjekordsele laamendamisele vastata „A vata miuksed te ise olete!“ A vata ei vasta.

Esiteks oleme me paljudes asjades hulga paremad kui erakondade materdamine (mis on ka liiga lihtne), me ei taha EMSLi nimel mingit viiendat või kuuendat võimu esindada, vaid kõigest, et mingi osa valijaid teaks hea valimistava põhimõtteid ja teeks selle põhjal omad järeldused, sh valimisotsused. Tava polegi minu arust mõeldud niivõrd erakondadele endile, kuna ega keegi siis kogemata tava (või seadustki) riku, ikka täie teadlikkusega. Ise oleme sõna võtnud seni vaid siis kui mõni meediaväljaanne hinnangut on küsinud. Mis, tõesti, olid Keski suhtes.

Kui sisupoolt vaadata, siis ega väga lihtne ole ka kusagilt kinni võtta, eriti kui asi pole juriidikas, vaid moraalis. Nt ründab Kesk, et Reform kasutab mingit messi korraldades riigi raha valimiskampaaniaks, aga ise väidab Kesk, et oma esinumbriga linna raha eest valimisreklaam oli täiesti neutraalne. Meie EMSLis ei ole küll need, kes tahaks sinna ventilaatorisse oma nina toppida, loodame ikka seda, et valija saab vähehaaval targemaks ja hea tava järgimist otsustatakse sealtkaudu. 

Puhtfüüsiliselt nõuaks ka kõvasti ressurssi, et käia telgist telki, lugeda voldikuid ja plakateid, kas mõni rikub head tava. Puhtalt see mõtegi on eemaletõukav ja jälk, kui värskeid klassikuid tsiteerida. Mis tahes erakonna omade. Ja mis kasu sellest oleks? Tavaga mitteühinenud Keskerakonna pidevad EMSLit ründavad pressiteated on ju ise ilmselgeks tõestuseks niisuguste moraalinormide vajadusest.

Põnevam on aga, kui jälgida kampaaniaid hea tava punkti „Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele“ valguses. Seda rikuvad mu isikliku arvamuse kohaselt ju pea kõik, rääkides väga suurel määral teemadest, mis pole kuidagi europarlamendi või enda poliitikagagi seotud, vaid Kesk vastandub üheselt „Ansipi valitsusega“, Reform omakorda „piduritega“ jne jne. Mis mõte siin on üldse kommenteeridagi?! Tark mõistab, loll ei saa nagunii aru.

Kursusetöö saab kirjutada ka analüüsides sõnumeid tava punkti „Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest“ osas, aga mul pole aega praegu seda ise ette võtta.

Kirjutame igatahes EMSLi poolt pärast valimisi pikema ülevaate toimunust ning kutsume enne KOV valimisi erakonnad jälle arutelule.

----

LISA: Lihtsalt fakt, et küsisime Reformilt järele ja erakonna logoga lendlehed ei olevat mingil juhul sotsmini suurema kampaania rahaga tehtud, vaid erakonna kontoris paljundatud.

Juhid tuppa ...

Ma olen juba ammu ühenduse aktivistina mõelnud, et oleks mõnus istuda heas õhkkonnas asjalike inimestega ümber laua ja kõnelda mingil konkreetsemal teemal, mis ühenduste juhtidel igapäevaselt muret valmistab. Nimetatagu seda mentorluseks, tarkade klubiks või vestlusringiks - usun, et just sellistest vestlustest võivad tekkida uued ideed, uus motivatsioon ja uus hingamine.

Sellest tuli juhtimise jututubade mõte. Jututubade näol on tegu teeõhtuga, kus eeldatavalt on kõigil osalejatel oma unikaalseid kogemusi ja teadmisi, mida vestlusringis teistega jagada ning sel moel olla korraga nii õppija kui ka õpetaja. Siiski kutsume igasse jututuppa ka ühe külalise, kes teeb omalt poolt ettekande, mille vahel ja järel toimub arutelu.

Esimeseks teemaks juhtimise jututoas on arukas ajajuhtimine. Nagu ei ole olemas halba ilma, vaid on ebasobiv riietus, nii on ka ajaga: aega on, lihtsalt meie oskused jäävad ajaplaneerimisel puudulikuks. Kristjan Otsmann, üks Eesti tunnustatumaid ajajuhtimiskoolitajaid, on hea meelega nõus andma konkreetseid juhiseid, et oma igapäevaelu planeerimises vilunumaks saada. Seda 2. juunil algusega kell 16.

Teiseks teemaks on meeskonnatöö 16. juunil kell 16, kus Eva Truuverk räägib Teeme Ära kodanikualgatuste näitel, kuidas kümneid ja kümneid päid koos mõtlema panna ja tegutsema suunata nii, et suured ideed saavad tõesti ka teoks.

Juhtimise jututubadest on võimalik saada ülevaadet ühinedes internetikeskkonnaga Twitter. Loonud Twitteris endale konto, otsige kasutajat "jututoad" - nii on võimalik EMSLi jututoa toimumise ajal saada osa olulisematest mõtteteradest ja ideedest, mis vestlustes läbi käivad.

Kindlasti soovime sügisel jututubadega jätkata arutades teemasid nagu arenguvestlused, infotehnoloogilised vahendid, kriitiline mõtlemine jmt. Ka need jututoad saavad Twitteris kajastatud.