Spordihalli jooksurada on kaetud vaibaga, laudade ümber istuvad kümnekaupa umbes tuhatkond inimest. Enamik neist on mustanahalised. Paljude sissetulek on üle miljoni krooni aastas.
Mõista-mõista, miks sellist pilti ei saa näha Eestis?
Aga sellepärast, et meil ei ole päris niisugust kodanike foorumit veel korraldatud.
Marylandi osariigi ühe omavalitsuse juhid aga võtsid kätte ja küsisid elanike arvamust – et mismoodi nemad oma kodukohta arendaksid?
Moodne külakoosolek
Eesmärgiks oli teada saada 800 000 elaniku kollektiivsed eelistused. Kuidas aga rahva käest esinduslik arvamus kätte saada?
Kas tõesti peab kogunema keskväljakule ja kes kõvemini karjub, seda võetakse kuulda?
Mitte tingimata.
Omnibussi-küsitlusega? Kah mitte. Selle kaudu saab pigem teada vastajate eelistusi lihtsate asjade suhtes, kuna ankeet on piiratud jah/ei vastustega (Linnateater või Kultuurkatel?) või tuleb teha pingerida etteantud variantidest.
Kodanike foorum on üks parimaid meetodeid, et paljud inimesed saaksid oluliste otsuste tegemisel osaleda. Väärtuslik on siinjuures just see, et ühised ettepanekud arutatakse ja vaieldakse põhjalikult läbi.
Asjalik mõttevahetus nõuab üllatavalt palju tööd
Selle poolepäevase foorumi ettevalmistused algasid juba pool aastat tagasi. Tehti demograafiline valim, kuulutati üritus välja ja registreeriti, kuni sobiv sihtgruppide tasakaal koos.
Kohapeal tuhande inimese organiseerimine eeldab tugevat telgitagust. Korraldajaid on kohal 200 ligi, neist enamik vabatahtlikud – näiteks arutelu juhid igas lauas ja saali-assistendid, kes aitavad osalejaid nii tehniliste kui tervisehädade korral.
Päeva ülesanne on võtta piirkonna arengukava tükkideks lahti ja see osalejatega läbi töödelda. Arutelu eeldab tutvumist 6 teemaga (haridus, elukeskkond, ettevõtlus jne) ja neist igaühe all 6 – 8 arengusuunaga, millest tuleb ühiselt valida prioriteedid. Eelnevalt on arengukava koostamisel oma panuse andnud asjatundjad ja erinevad osapooled – poliitikud, ettevõtjad, planeerimise spetsialistid, ühendused. Nemad ongi välja pakkunud esialgse kava.
Laua ümber on algul hillitsetult viisakas, siis aina tulisem diskussioon. Nii koduperenaine, õpilane kui väike-ettevõtja arutavad õhinal asju, mis nende kõigi elu mõjutavad.
Lauaülema roll on anda kõigile 10 inimesele võrdselt sõna. Teine „ametimees“ protokollib ühise arvamuse arvutisse ja sealt läheb see nn teemagrupi kätte analüüsiks. Teemagrupis on 12 inimest, kes teevad kohapeal esmase kokkuvõtte osalejate tehtud valikutest ja uutest ettepanekutest. Need kuvatakse suurele ekraanile ja rahvas hääletab veelkord oma kollektiivsete eelistuste suhtes.
Kuidas seda lavastada?
Päevakava on minutipealt paigas. Päevajuhid annavad aeg-ajalt täpselt sõnastatud juhised. Nad ei ole Peep Vainud ega professionaalsed meelelahutajad, aga valdavad nii lavakõne kui ka inimeste innustamist. Foorumi eesmärki selgitatakse optimistlikult - selleks on praegusest veel parema kodukoha loomine 20 aasta jooksul. Ka meelelahutuse peale on mõeldud. Õige motivatsiooni loomiseks alustab päeva hümnilaulmine, hiljem liigub taustamuusika sujuvalt Michael Jacksonist Bee Gees juurde; vahepeal toimub laste joonistustööde auhindamistseremoonia ning eriti soositud on viktoriin „Kas tunned oma kodukohta?“ .
Mis sellise foorumi mõte ikkagi on?
Võib ju olla, et asjatundjad on planeerimisel suutnud kõigele mõelda. Eksperdid saavad tavaliselt paremini pihta, mida riigilt võib oodata ja oskavad ka võimudega võrdsemalt suhelda. Aga nemad ei pruugi esindada nn keskmist inimest, kes oma elu nende otsuste valguses elab. Keskmine kodanik hoiab end heaga arengukavadest ja eelnõudest eemale. Millegipärast on nii inimesed kui avalik võim sellise olukorraga leppinud, kuigi rahulolematust on tunda mõlemalt poolt.
Foorum annab võimaluse läbi arutada ka keerukaid küsimusi – neid, mis puudutavad paljude inimese huve.
Marylandis on igatahes kohaliku omavalitsuse esindajad kohal, et kuulata otse allikast, mida inimestel öelda on. Samuti saavad nii nemad kui kõik osalejad päeva lõpuks kätte kohapeal tehtud ettepanekute nimekirja ning kokkuvõtte järgmise 20 aasta arengusuundadest, mida inimesed eelistasid.
Järelmärkused
P.S. Foorumil oli vaatlejaid Eestist, Jaapanist, Belgiast, Kanadast + hulk valitsusametnikke Washingtonist. Kutse eest tänan organisatsiooni AmericaSpeaks, kes korraldavad kodanike foorumeid nii USAs kui mujal maailmas.
P.P.S. Eestis on kodanike foorumeid korraldanud EMSL, Avatud Eesti Fond ning Minu Eesti mõttetalgud. EMSLi foorum oli mõeldud riigi otsuse arutamiseks: 30 inimest andsid oma panuse vägivalla vastu võitlemise arengukava koostamisel.
laupäev, 3. aprill 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
8 kommentaari:
Mõned kommentaarid, kuna oli õnn ka kohal viibida.
- Ootus, et tuleb huvitav päev, realiseerus enam kui täielikult. Eestis peetakse enamasti diskussiooniks seda, kui kõigepealt on neli tundi liiga pikki ettekandeid, siis maitsetute küpsistega kohvipaus ja siis nelja-viie osalejaga paneel, kus igaüks saab paari lausega vastata moderaatori poolt püstitatud hambutule küsimusele. Marylandis koosnes kogu päev lauas toimuvast vestlusest, kuhu aeg-ajalt anti sisendiks infot teistes laudades räägitust. Oluline on muidugi vahet teha, et see ei olnud mingi eraldiseisev suurüritus ega avapauk, vaid pika protsessi üks osa - oli teada, millest rääkida ja mille kohta otsuseid on vaja teha ning mis nendega edasi peale hakata.
- Tore detail: kohvi-, ega lõunapause polnud. Esimest sai igaüks ise võtta, kui isu tuli, teine toodi kotikestega kõigile lauda. Ikka selleks, et mitte tempot langeda lasta - mida siis pärast raske oleks jälle üles saada. Väga hästi töötas: jutt käis edasi ka kanavõileiba pugides. Täis kõhu peale korraldati viktoriin, mis korraliku elevuse üles lõi (igasugu konverentsidel tuleb ju tavaliselt pärast einet meeletu uni).
- Rahvakoosolekutega on tavaliselt see häda, et rahvas räägib iseendale. Aga 20. märtsil olid kohal praktiliselt kõik tähtsamad poliitikud. Korraldajad AmericaSpeaks-ist ütlesid, et neil on ka varem suurte ürituste puhul juhtunud, et isegi kui poliitikud pole varem kavatsenud tulla, saavad nad raadiost (ka seekord tegi kohalik raadio ülekannet) või tuttavatelt infot, et tegu on olulise sündmusega ja tulevad poole päeva pealt kohale.
- Arutelupäeva peeti kolossaalses Landoveri spordi- ja õppekompleksis, kus sel ajal kui lapsed tõkkejooksu teevad, saavad (vana-)vanemad näiteks arvutioskusi lihvida või investeerimise baasteadmisi omandada. Või vastupidi.
- Küsimusele: „Kui suur on Su huvi ka edaspidi visiooniprotsessis kaasa lüüa, vastas 51% „väga suur“ ja 39% „suur“. Stereotüüpne eestlane oleks vastanud ilmselt 10% ja 15%. Aga ehk ei tulene see stereotüüp vähemalt tervenisti mitte meie väidetavast kinnisest masendunud kivistunud mentaliteedist. Ehk on asi ka selles, et meil pole piisavalt kogemust kaasamisprotsessidega, mis oleks algusest lõpuni hästi läbi mõeldud. Kus asi ei algaks „üritusega“, pärast mida lubatakse „arutelu jätkumist“ vms. See ei ole nüüd kriitika Minu Eestile. Vastupidi, tean, et sealt on alguse saanud mitmed pajad, mis sündinud ideid edasi arendavad ja ellu rakendavad.
- Veel üks minu arust megaoluline asi. Et kinnistada tunne, et sa ei ole niisama ilusal päikselisel päeva sisehallis redutanud, sai iga osaleja koju minnes ukselt kaasa esialgse kokkuvõttepaberi räägitust ja otsustatust!
Esialgne raport
Tutvugem enim toetust leidnud lubadustega.
Siin igast läbi arutatud valdkonnast suurima toetusega lubadus.
1. Ensure high levels of safety for all of our communities through collaborative relationships between law enforcement and community.
2. Invest in and sustain a prosperous sector for small businesses and entrepreneurs that produce a strong local economy serving the needs of the community.
3. Build a top notch school system known for its high quality, safe schools in every community, in which: every child graduates college and/or is career-ready; there are no discernible achievement
gaps across the race, ethnic, and income levels; highly effective teachers are found in every classroom; and all students reach proficient-to-high standards at every grade level.
4. Provide and sustain responsive county and municipal government that is efficient, transparent, accountable, innovative, forward thinking, meets the needs and desires of its residents, and known for its stewardship of resources and reputation for fiscal responsibility and integrity.
5. Provide a robust range of recreation, health, and wellness activities that are affordable and accessible for families, youth, and other residents.
6. Expand and diversify local jobs, businesses, and amenities and decrease the need for long car trips and travel to other communities and outside the county, greatly decreasing pollution, energy use, and congestion.
No vabandage...
Üldiselt rahvakogunemiste põhine "programmitöö" kipub just selliste visioonidega, mis kõigile meeldivad, lõppema. Vaidlused aga tekivad siis, kui tuleb mõelda, mismoodi seda kõike saavutada ja kes selle eest maksab. Aga ei saa eitada, et selline osalus kodanikele suurt mõnu pakub.
Ühtne Eesti võiks popimad asjad ära tõlkida ja oleks neil ka programm olemas.
Oi see meetod kõlab väga huvitavalt! Leidsin ka selle metoodika kirjelduse Suurbritannia organisatsiooni Involve meetodipagasist.
A tekkis kaks täpsustavat küsimust ka: (1) kuidas siis ikkagi 800 000nde inimese arvamus esindatud oli? Seal ei olnud ju nii palju inimesi spordisaalis?
ja (2) missugune see elevust tekitav viktoriin oli?
Anonüümne - lühike kommentaar. Ära alahinda seda, et tuhat inimest prioretiseeris siiski hulga tegevusi kuue olulise eluvaldkonna raames. Võib ju tunduda, et "konkreetseid otsuseid" ei tehtud, aga kümneks-kahekümneks aastaks arenguvisiooni luues ei saagi alustada liikluskorralduse küsimustest. Loomulikult on ees vaidlused, kui neid teemasid hakatakse edasi arutama töörühmades. Tegevust veab Marylandi Park and Planning Commission, kelle töö on see ka ellu viia.
Pikemalt kogu visiooniprotsessist: http://envisionprincegeorges.org/about-envision/
800 000, mida Hille mainis, on umbkaudselt Prince George's-e piirkonna elanike arv. Küsimus ei ole kindlasti kõigi kaasamises, vaid kõigile võimaluse pakkumises.
Ega ma väga põhjalikult ei oska rääkida, sest nägin ise ainult seda ühte üritust. Aga ehk saad vastuse sellest juhendist.
Lühike väljavõte:
Envision Prince George’s will engage hundreds of diverse county stakeholders in community forums.
- On-line and mobile discussions will bring hundreds more into the process.
- A large-scale 21st Century Town Meeting® will convene as many as 1,000 people to set a collective
vision for the future and prioritize the challenges that must be overcome to reach that vision.
- On-line activities and media programs will reach people at home and in the workplace to help inform them about issues and provide opportunities to be involved.
Kaheksandal lehel on ka ajatelje joonis.
Viktoriin oli kohalike küsimustega, mida ma muidugi enam ei mäleta, aga enamikule vähemalt arvasid minu lauakaaslased vastuseid teadvat. Ahjah, ühes tuli leida üks neljast sportlasest, kes ei olnud sealt pärit.
Anonüümsega võib nõus olla selle koha pealt, et lubadused kõlavad üldiselt, praktilise meelega eestlasele isegi õõnsalt. Samas - arengukavade ja eelnõude puhul on paha viga see, et nad on jube keeruliselt sõnastatud. Selleks, et tavaline inimene, kes erinevalt ametnikust ei puutu igapäevaselt seadusloomega kokku, jutule pihta saaks, tuleb visioonid ja meetmed väljendada lihtsas keeles. Isegi lihtsustatuna. Seda olulisem ongi kavade-eelnõude koostamise ja läbiarutamise tegevus, mitte see lihvitud eepika, mis pärast kirja saab.
Kivinukk - küsimus esindavuse kohta. Need 1000 inimest, kes kohal olid, esindasid päris hästi kogu 800 000 pealist elanikkonda. Ei olnud protsendipealt täpne valim, SOKK (sotsioloogiliselt on kõik korrektne), aga osalejate värbamisel tehti teadlikku tööd. Et saada piisavalt nii noori kui vanu, mehi kui naisi, musti-valgeid-latiinosid, vaeseid-rikkaid jm , et foorumi osalejate läbilõige sarnaneks elanike demograafilise kirjeldusega.
Kuna 1700 registreerunust oli kohal 1000 inimest, siis olid osalejate hulgas näiteks naised üle-esindatud; latiinod ala-esindatud ja jõukaid inimesi tuli kohale kõige rohkem. Seda kommenteeris kohalik ametnik nii, et nüüd tuleb lihtsalt nende ala-esindatud gruppidega eraldi kontakti otsida, et ka neile arengukava tutvustada.
Viktoriini kohta niipalju, et selleks ja hääletamiseks kasutati lihtsat tehnikat - nn hääletuspulti (keypad), mille abil sai küsimustele pakkuda valikvastuseid. Meil siin läheb mobiili-hääletamine ilmselt paremini peale...
Aga Tunne oma kodukohta viktoriin oli umbes nagu Eesti lauamängu küsimused. See oli nii popp, et üks korraldajatest kavatseb seda koos hääletuspultidega ka oma pulmas kasutada:)
Postita kommentaar