Kõige kurvem laul Euroopas

Inglaste kokku pandud ametliku pressiteate Brüsseli-üritusest leiab siit, aga eks toimu sellistel kohtumistel ju ometi ka muud? Kuhu jäävad egiptuse ööd, pornograafilised stseenid, mõrvad, vägistamised, vähemalt tantsupeod, sünnipäevad või siis tagasihoidlikud perekondlikud armustseenid? (Andestust, sisse lipsas laen Mati Undilt)

Niisiis istuvad šotlane, poolakas, eestlane ning põhjaiirlane ja tema Brüsselis elav sõbranna õhtul laua ümber ja vaidlevad, millisel rahval on kõige kurvemad laulud.

"Einoh, meil on üks selline, kus mees armub tüdrukusse, aga mehe ema palub teda: [siinkohal sulgeb põhjaiirlane Lisa silmad ja laulab südantlõhestavalt] "Ära jäta mind, ära jäta mind..." Ning mees lasebki tüdrukul minna ja jääb oma ema juurde ["Väga iseloomulik Põhja-Iiri meestele," lisab Lisa sõbranna ning õigus on neil, kes kuulevad selles lauses sarkastilist alatooni]. Ja siis sureb ema ära ja mees jääbki üksi."

"Meil jälle on selline, kus vanemad ei luba tüdrukul ja poisil kokku saada ning siis otsustab poiss öösel ikkagi üle järve tüdruku juurde ujuda, aga upub ära," räägin ma. "Ja hommikul leiab tüdruk surnukeha ja sureb ise ka sinnasamasse."

"Mmm, ilus!" pomiseb šotlane. "Nagu Shakespeare!"

Lisa siiski ei tunnista end lööduks. "Ma arvan, et kurvem on siiski see, et sa oled keskealine, üksi, kõigist hüljatud - [siinkohal peab Lisa pausi, vaatab lauasolijatele sügavalt silma ja lõpetab dramaatiliselt] ning süütu!"

Jah, tõdeme üksmeelselt, selle vastu siiski ei saa - kuigi ma üritan veel selgitada, et täitsa vabalt võis ka eesti laulu uppunud poiss süütu olla.

"Aga milleks rääkida ainult lauludest?" võtab poolakas üles uue teema. "Poola näiteks võiks kandideerida Euroopa kõige kurvema koha tiitlile halva ilma kategoorias."

"Hähh!" hõiskavad eestlane, šotlane ja põhjaiirlased kui ühest suust põlglikult ning eks poolakas saab ka ise aru, et siit ei tule punkti isegi hea üritamise eest.

"Kui nii, siis Eesti võidab muidugi enesetappude arvestuses," kostan ma. "Selles te juba meid, soomeugrilasi, ei ületa! Suitsiidid on meil veres!"

"Teismeliste rasedused, teismeliste rasedused!" kilkab Lisa võidukalt. "Na-na-na-na-naa! Ho-ho-hoo! Tänan väga, pole meile vaja ilusaid immigrante Ida-Euroopast, et meie tüdrukuid rasedaks teha. Sellega saavad meie oma poisid väga hästi hakkama!"

Depressiivsele laudkonnale läheneb Oliver, inglane, meie ürituse korraldaja, õnnis nägu ees. "Teate, ma olen 18 kuud tänase päeva jaoks tööd teinud," õhkab ta.

"18 kuud!" karjatame meie. "Kas sa kujutad ette, kui palju teismelisi selle ajaga Põhja-Iirimaal rasedaks jääb!?"

Oliver lahkub kiiremini kui tavaliselt.

Vaatame šotlase, meist sõna-ahtraima poole - kas tõesti on Põhja-Iirimaa võitnud Euroopa kõige kurvema koha tiitli?

"Intsest," kostab ta.

Ohkame.

"Jah," tõdeb ka Lisa. "Parem siis ikkagi juba ilus immigrant Ida-Euroopast kui su oma vend."