esmaspäev, 16. veebruar 2009

Suitsiidi preventsioon, interventsioon ja postventsioon

Majandusvajutis hakkab juba tragikoomilisi mõõtmeid võtma ja ma end Pontius Pilatusena tundma (Berlusconil oli hiljuti sarnane moment).

Minu käest käib nimelt läbi vist kõige rohkem kodanikuühiskonna-alast infot ja mina otsustan, mis jõuab tuhandete adressaatideni edasi ja mis mitte. Seni on üsna lihtne olnud, aga täna tuli Tartust kaks sellist, mida ma ei oska liigitada olulise ega umbluu alla. Näiteks "Infopäev töötajaile, keda võib ees oodata töökoha kaotus". Kahtlustasin segeltnägijate tuleproovi, aga ei ole Nastja ega see teine näss, vaid tööturuameti, tööinspektsiooni ja Tartu ärinõuandla konsultandid.

Teine ja kõhedam oli "SISSEJUHATUS SUITSIDOLOOGIASSE (VEEBIPÕHINE)". Oma rikutuses olin esimese hooga kindel, et eesti.ee võimaldab nüüd ka ID kaardiga omale otsa peale teha, kui enam ei suuda (või maksuamet midagi tagasi ei anna).

No ei pannud ma kumbagi üles, kuigi nagu altpoolt Eda jutust näha, ei ole siin midagi naljakat. Siiski võiks alma mater ja ärinõuandla ehk oma tegevused ühendada ja seda kursust tasuta pakkuda. Narr kuidagi, et jään tööta, saan küll tasuta infopäeva enda arvele võtmisest, aga siis pean koondamisrahadest 2600 krooni kulutama, et õppida ellu jääma. Boonusena kaks ainepunkti. Hah.

Kommentaare ei ole: