Ei mõtle isegi kõiki halvustavaid, aga kas või neid, mida kohtame iga päev ajakirjanduses või inimeste peas (jah, ma näen sinna ka). Enamik neist on mu arust sageli valesti või konnotatiivselt kasutatud, ehk siis nii palju lootusest (kodanikuühiskonna teemalises) sõnakasutuses mingi ühtlus või teadlikkus saavutada. Sain esimese hooga igatahes kümme levinumat:
Kui ei osata selgemalt – avalik sektor
Kui ei taheta selgemalt – ametnikud
Kui ütleja on paha peal väljas – võimud
Kui ütleja tahab pahasti öelda – parteid
Kui ütlejal on savi – erakonnad
Kui ütleja on riigisekretär – avalik teenistus
Kui peenutseja paneb puusse – parlamentäär
Kui ei teata, kellest täpselt jutt – riik
Kui ei tahetagi teada – ühed vargad kõik
Kui on üldisemalt süüdlast vaja – valitsus
Postitused
1 kommentaar:
Mulle meenus muidugi kohe umbisikuline kõneviis ja kõik need -kse-d, mis kõneleja jutus sagenevad, kui miski teda torgib, aga ta eelistab erinevatel põhjustel diplomaatiline olla: küll "raisatakse", "tõstetakse", "langetatakse", "jagatakse", "petetakse", "tahetakse", "ähvardatakse" etc8.
Postita kommentaar